Inimese anatoomia
Kes tahab välistada keelest või hammastest tulevat halba hingeõhku, võiks lasta ka mandlid üle vaadata. Mõnikord peidavad end siin väikesed valged kivikesed, mis jube halvasti lõhnavad. Enne seitsmendat eluaastat on mandlid vajalikumad kui hilisemas vanuses. Immuunsüsteemi ülesehitamine pole oluline mitte ainult võitluses külmetuse vastu. Ta mängib rolli ka meie südame tervise ja kehakaalu juures. Kellel eemaldatakse mandlid enne seitsmendat eluaastat, sellel on näiteks suurem oht muutuda ülekaaluliseks. ( Allikas: Võluv soolestik. G.Enders)
Rasvkude:
Kui inimene läheb paksemaks, suureneb rasvkude. Tekkinud ülekaalust moodustab rasvkude 3/4 (75%). Viimane neljandik koosneb teistest kudedest, mis kannavad ühist nimetust: rasvavaba koemass. See koosneb paljudest väikestest teguritest: kaalu tõustes suurenevad veidi sise-elundid, vere hulk on suurem ja alajäsemete lihased muutuvad suuremat raskust kandes tugevamaks. Inimese kehakaal suureneb 1kg, kui üleliigset energiat koguneb 7000 kcal. ( allikas: Ülekaal P.Mustajoki)
Rasvkoe rakulise aluse moodustavad küpsed rasvarakud ehk adipotsüüdid ( 50-70% rakkude hulgast). Lisaks kuuluvad rasvkoe koostisesse endoteeliumi-, immuun- ja põletikurakud ( makrofaagid), preadipotsüüdid ning fobroplastid. ( allikas: Ülekaal ja mehe tervis K.Ehala-Aleksejev, K.Ausmees jt.)
Kaasaegses käsitluses on rasvkoe näol tegu multifunktsionaalse organiga, mis toodab nii auto-, pära- kui endokriinseid toimeid omavaid bioaktiivseid aineid ( adipokiine, hormoone, ensüüme, tsütokiine, kemokiine jt). Kui energiavarude salvestamise eest vastutavad ainult adipotsüüdid, siis adipokiinide tootmine on omane kõigile rasvkoes esinevatele rakutüüpidele. ( allikas: Ülekaal ja mehe tervis K.Ehala-Aleksejev, K.Ausmees jt.)
Rasvade seedimine: sapphapped ja nende soolad aitavad rasvu emulgeerida. Pankrease lipaas toimub ainult õli-vesi tilga pinnal. Seeditud rasvad pakitakse külomikronitesse, millega nad transporditakse verre ja kudedesse. Esmalt imbub kõik lümfi, sealt edasi vereringesse. Veres on külomikronid u 3-7 tundi. Külomikronitest moodustatakse VLDL, edasi LDL ja HDL. Need kõik on lipoproteiinid, millega transporditakse lipiide ja rasvlahustuvaid vitamiine, kolesterooli jne kudedeni ja kudedest tagasi.
Üks allikas ütleb et: rasvarakkude arv täiskasvanu eas ei suurene ning kaalulangetamine viib vaid adipotsüütide mahu vähenemisele, mistõttu tuleb ülemäärasele kaalutõusule pöörata tähelepanu juba nii lapse- kui noorukieas. ( allikas: Ülekaal ja mehe tervis K.Ehala-Aleksejev, K.Ausmees jt.)
Varem arvati, et rasvarakkude hulk pannakse paika juba lapsepõlves ja, et see täiskasvanuks saades ei muutu. Mõeldi, et kui paksu lapse kehas moodustub tavalisest rohkem rasvarakke, ei saa neist täiskasvanuna enam lahti. Praegu teatakse, et uusi rasvarakke võib moodustuda ka täiskasvanueas. Küpsed rakud ei suuda poolduda, kuid uued rakud tekivad sidekoe algrakkude fibroplastidest, mis suudavad kohastuda rasvarakkudeks. Samuti võivad küpsed rasvarakud muunduda tagasi fibroplastideks. Seega ütlus " lihased tekivad ja kaovad, vaid rasv on igavene" ei pea vähemalt füsioloogia seisukohast paika. Rasvarakk toodab mitmeid hormooni kombel toimivaid aineid, mis mõjutavad söömise regulatsiooni ja teisi ainevahetuses toimuvaid tegevusi rasvkoest väljaspool. Need ained on leptiin, adiponektiin ja tsütokiinid. Lektiin mõjutab küllastustunnet, adiponektiin on aine, mis mõjutab suhkru ja rasva ainevahetust, tsütokiinid on organismi põletikureaktsioonis osalevad molekulid, mida eritab kõhuõõnes asuv rasvkude rohkem kui nahaalune rasvkude. ( allikas: Ülekaal P.Mustajoki)
Tavaline rasvarakk on valge, peale selle tuntakse pruuni rasva, mille ülesanne ei ole ladustada energiat, vaid toota soojust. ( allikas: Ülekaal P.Mustajoki)
Düslipideemia: rasvade ainevahetuse häire. Umbes 2/3 organismi toimimiseks vajalikust kolesteroolist toodetakse maksas ja 1/3 saame toiduga. Kolesterool on vajalik aine, kuid selle suur kontsentratsioon tekitab haiguslikke muutusi. LDL- kolesterool põhjustab kolesterooli ladestumist arterite seintesse. HDL on vajalik, et liigne kolesterool kudedest tagasi maksda viia. Normaalne oleks: üldkolesterool alla 5,0mmol/l ja LDL kolesterool alla 3,0mmol/l. Maksas toimuvat kolesterooli sünteesi saab mõjutada vaid ravimitega. ( allikas: Ülekaal ja mehe tervis K.Ehala-Aleksejev, K.Ausmees jt.)
Söögitoru: Söögitoru on kiududest krookpaela abil ühendatud selgrooga. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders).
Söögitoru: Söögitoru on kiududest krookpaela abil ühendatud selgrooga. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders).
Magu
Magu algab natuke maad vasakust rinnanibust allpool ja ulatub parema roidekaare alla. Mao peale toetuvad süda ja kopsud. Mao üks külg on teisest palju pikem, nii peab see organ ennast kõverasse painutama. Kui neelame lonksu vett, saab vedelik söögitorust otse piki mao paremat, lühemat külge voolata ja maabub joonelt peensoole ukse taha. Toit aga potsatab mao suuremasse poolde. Nii eraldab seedimispaun äärmise hoolikusega üksteisest selle, mida on vaja peenemaks sõtkuda ja mida võib kiiremas korras edasi saata. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Magu toodab pepsinogeeni ja maohapet. Pepsinogeenist moodustatakse maohappe toimel pepsiini ehk valke lagundavat ensüümi. Maos on ka lima tootvad rakud. Soolhape tapab enamuse baktereid toidus, tekitab nälga, aktiveerib pepsinogeeni pepsiiniks. Siin toodetakse ka sisemist faktorit (SF), ilma milleta ei imendu B12 vitamiin.
Magu algab natuke maad vasakust rinnanibust allpool ja ulatub parema roidekaare alla. Mao peale toetuvad süda ja kopsud. Mao üks külg on teisest palju pikem, nii peab see organ ennast kõverasse painutama. Kui neelame lonksu vett, saab vedelik söögitorust otse piki mao paremat, lühemat külge voolata ja maabub joonelt peensoole ukse taha. Toit aga potsatab mao suuremasse poolde. Nii eraldab seedimispaun äärmise hoolikusega üksteisest selle, mida on vaja peenemaks sõtkuda ja mida võib kiiremas korras edasi saata. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Magu toodab pepsinogeeni ja maohapet. Pepsinogeenist moodustatakse maohappe toimel pepsiini ehk valke lagundavat ensüümi. Maos on ka lima tootvad rakud. Soolhape tapab enamuse baktereid toidus, tekitab nälga, aktiveerib pepsinogeeni pepsiiniks. Siin toodetakse ka sisemist faktorit (SF), ilma milleta ei imendu B12 vitamiin.
Magu eritab ka seedimist reguleerivaid hormoone. Gastriin- valk maos stimuleerib gastriini tootmist, see suurendab HCL tootmist ja motoorikat.
Sekretiin- reguleerib happesust maos ja duodeenumis, inhibeerides maohappe tootmist ja stimuleerides bikarbonaatide tootmist pankreases.
Koletsüstokiniin- vabaneb vastuseks rasvadele, põhjustab sapi vabanemise sapipõiest ja lipaasi vabanemise pankreasest.
Jämesool ehk koolon koosneb järgmisetest osadest:
umbsool
erinevad käärsooled
sigmasool
pärasool
funktsioonid: võtab vastu toidu, mis jääb peensooles seedimata, imendab liigse vee ja elektrolüüdid ning saadab välja tahke jäägi. Jämesoole bakterid toodavad vitamiine ( K, foolhape, biotiin jt). Jämesool on ilma hattudeta, aga rohke limaga.
Jämesool töötab kiirustamata, kuna peab silmas pidama ka teisi tegelasi. Aju ei tahaks meid pidevalt tualetti saata. Soolebakterid sooviksid, et neil oleks piisavalt aega seedimata toidu omastamiseks. Ülejäänud keha tahaks meelsasti välja laenatud seedimisvedelikke tagasi saada. Kolm kuni neli korda päevas võtab jämesool end kokku ja liigutab paksenenud toiduputru tõsise eesmärgikindlusega edasi. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Veri- inimvere küpsetest rakutüüpidest moodustavad
trombotsüüdid ehk vereliistakud kümnendiku, leukotsüüdid ( valgelibled) tuhandiku erütrotsüütide ( punaliblede) arvukusest. Vereliistakutel pole rakutuuma ja nad on värvitud ja ebakorrapärase kujuga kettad. ( allikas: wikipeedia)
Veri- inimvere küpsetest rakutüüpidest moodustavad
trombotsüüdid ehk vereliistakud kümnendiku, leukotsüüdid ( valgelibled) tuhandiku erütrotsüütide ( punaliblede) arvukusest. Vereliistakutel pole rakutuuma ja nad on värvitud ja ebakorrapärase kujuga kettad. ( allikas: wikipeedia)
Maks toodab sappi, mida on vaja rasvlahustuvate vitamiinide ja õlide imendumiseks. Sapil on ka roll soolesisu pehmendamises ja ta hoiab ka soolestiku mikroobidest puhta. Sapijuhad saavad alguse maksast, väljuvad parema ja vasaku maksajuhana, siis ühinevad ja suubuvad ühissapijuhana kaksteistsõrmiksoolde. Ühissapijuhasse suubub ka sapipõiejuha.
Maksa funktsioonid:# rasvlahustuvate ühendite muutmine vesilahustuvateks- et neerud neid eritada saaks. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 22)
vere detoksifikatsioon
verevalkude süntees
erütrotsüütide lagundamine
sapi tootmine
glükoosi ladustamine glükogeenina
uurea tootmine
Peensool: peensoole erinevad osad on kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool.
vesilahustuvate vitamiinide, süsivesikute ja valkude imendumine toimub peamiselt jejunumi ( vist meie mõistes peensool) mikrohattudes, mis eritavad laktaasi, maltalasi ja sahharaasi, mis lõhuvad disahhariide.
Ainuüksi ühe ruutmillimeetri suurusel soolepinnal kerkib toidupudisse kolmkümmend pisikest narmakest. Kui saaks kõik peensooles siledaks rullida- nii voldid, hatud kui mikrohatud-, oleks soolestiku pikkus umbes seitse kilomeetrit. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Igas peensoole hatus elutseb veresoon. Seda toidetakse endasse imetud molekulidega. Kõik peensoole veresooned saavad kokku ja voolavad siis maksast läbi. Maks kontrollib, kas toidus on kahjulikke aineid. Ohtlikud ained saab siin veel hävitada, enne kui nad jõuavad suurde vereringesse. Maksast voolab toitaineid täis veri otse südamesse. Sealt pumbatakse veri võimsa hooga edasi keha paljudesse rakkudesse. Näiteks võib üks suhkrumolekul maanduda paremal rinnal asuva naharaku juures. Siin võetakse ta vastu ja põletatakse hapniku vahendusel ära. Seejuures tekib raku elushoidmiseks vajalik energia ja kõrval-saadusena soojus ja üliväike kogus vett. See toimub korraga nii paljude väikeste rakkudega, et meie kehasoojus püsib pidevalt 36-37 kraadi juures. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Ainuüksi ühe ruutmillimeetri suurusel soolepinnal kerkib toidupudisse kolmkümmend pisikest narmakest. Kui saaks kõik peensooles siledaks rullida- nii voldid, hatud kui mikrohatud-, oleks soolestiku pikkus umbes seitse kilomeetrit. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Igas peensoole hatus elutseb veresoon. Seda toidetakse endasse imetud molekulidega. Kõik peensoole veresooned saavad kokku ja voolavad siis maksast läbi. Maks kontrollib, kas toidus on kahjulikke aineid. Ohtlikud ained saab siin veel hävitada, enne kui nad jõuavad suurde vereringesse. Maksast voolab toitaineid täis veri otse südamesse. Sealt pumbatakse veri võimsa hooga edasi keha paljudesse rakkudesse. Näiteks võib üks suhkrumolekul maanduda paremal rinnal asuva naharaku juures. Siin võetakse ta vastu ja põletatakse hapniku vahendusel ära. Seejuures tekib raku elushoidmiseks vajalik energia ja kõrval-saadusena soojus ja üliväike kogus vett. See toimub korraga nii paljude väikeste rakkudega, et meie kehasoojus püsib pidevalt 36-37 kraadi juures. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Peensool puhastab ennast pidevalt, seda on mõnikord ka kuulda kui kõht koriseb. Peensool on seest puhas ja seal pole mingit ebameeldivat lehka. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Peensoole pikkus on inimestel erinev, ulatudes 3-5 meetrini, toidu täielikuks imendumiseks piisab juba soolest, mille pikkus on alla kolme meetri. ( allikas: Ülekaal P. Mustajoki)
Pimesool: pimesoole põletikule viitavad palavik ja valud paremal pool nabast allpool. Sellele kohale vajutamine teeb enamasti valu, samal ajal nabast vasakule poole vajutamine üllatavalt kombel leevendust pakub. See on nii sellepärast, et kõhukoopas asuvaid elundeid ümbritseb kaitsva rüüna vedelik. Vasakule poole survet avaldades ujub paremal asuv põletikus sool suurema vedelikupadja sisse, ja see meeldib talle väga. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Ussripik: Kuigi ta asub oma kolleegidest kaugel eemal, kuulub ussripik kurgumandlite immuunkudede sekka. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Peensoole pikkus on inimestel erinev, ulatudes 3-5 meetrini, toidu täielikuks imendumiseks piisab juba soolest, mille pikkus on alla kolme meetri. ( allikas: Ülekaal P. Mustajoki)
Pimesool: pimesoole põletikule viitavad palavik ja valud paremal pool nabast allpool. Sellele kohale vajutamine teeb enamasti valu, samal ajal nabast vasakule poole vajutamine üllatavalt kombel leevendust pakub. See on nii sellepärast, et kõhukoopas asuvaid elundeid ümbritseb kaitsva rüüna vedelik. Vasakule poole survet avaldades ujub paremal asuv põletikus sool suurema vedelikupadja sisse, ja see meeldib talle väga. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Ussripik: Kuigi ta asub oma kolleegidest kaugel eemal, kuulub ussripik kurgumandlite immuunkudede sekka. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Süsivesikute imendumine: Suhkrukoguse kulutame ära esiteks nii, et vormime suhkru uuesti pikkadeks suhkrukettideks ja ladustame selle glükogeeni nime all maksas. Teiseks muudame suhkru rasvaks ja talletame rasvkoes. Suhkur on ainus aine, mida keha saab soodsalt kasutada rasva tootmiseks. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Rasvade imendumine: Rasva ei saa niisama lihtsalt nagu teisi toitaineid soolest verre vastu võtta. Rasv ei lahustu vees- see ummistaks peensoolehattude imepeenikesed veresooned hetkega ja suurtes veresoontes ulbiks see nagu õli spagetikeeduvee pinnal. Rasva omastamine toimub teisiti: lümfisüsteemi vahendusel. Iga kehasisemuses asuvat veresoont saadab kaaslasena lümfisoon, ka iga päris väikest peensoole soonekest. Veresooned on paksud ja punased ja pumpavad kangelaslikult toitaineid meie kudedesse, aga lümfisooned on peenikesed, valkjad ja läbipaistvad. Nemad toovad pumbatud vedeliku kudedest jälle tagasi ja transpordivad immuunrakkusid, et igal pool kehas valitseks õiglus. Lümfisooned on nii kõhetud seetõttu, et neil pole lihaselisi seinu nagu veresoontel. Sageli töötavad nad lihtsalt koos raskusjõuga. Sellepärast on meil hommikul ärgates silmad paistes. Kõik peensoole lümfisooned jooksevad kokku üheks tunduvalt laiemaks sooneks ja saavad kogu seeditud rasva sinna koguda, ilma et tekiks oht umbe minna. Seda nimetatakse ka piimajuhaks. Kui rasv piimajuhas on kokku kogunenud, läheb see kõhust kaarega vahelihase kaudu otse südame juurde. Ohtlike, halbade rasvade neutraliseerimine leiab aset alles siis, kui süda on kõik jõuliselt läbi pumbatud ja rasvapiisad millalgi juhuslikult mõnesse maksa veresoonde maanduvad. Maks majutab üsna palju veres, seetõttu on ka väga tõenäoline, et selline liikumine varem või hiljem aset leiab. Aga enne seda on süda ja sooned kaitsetud halbade rasvade eest. Oliiviõli blokeerib rasvkoes ühe ensüümi, rasvhappe süntaasi, millele meeldib üleliigsetest süsivesikutest rasva valmistada. Oliiviõli meeldib ka soole headele bakteritele. ( Allikas: Võluv soolestik G.Enders)
Edasi liigub maost lahkuv toit ehk küümus kaksteistsõrmiksoolde (duodeenum):
seal, duodeenumis toimub peamine toitante seedimine pankreasest vabanevate ensüümide toimel:
1) valgud lagundatakse proteaaside toimel polüpeptiidideks, peptiidideks.
2) süsivesikud amülaaside toimel disahhariidideks
3) rasvad lipaaside toimel rasvhapeteks ja monoglütseriidideks.
12-sõrmik on C-kujuline. Kõveruse keskel avanevad kaks juha- pankrease juha ja ühissapijuha, mis ühinevad ja moodistavad nn. ampulli.
Ensüümide ja seedimise puudulikkus viib:
mikrofloora tasakaalutusele
pärmseene vohamine
kandida tekkeni
soolepõletike tekkeni
allergiate tekkeni
toidutalumatuste tekkeni