gojimarjad

Harilik taralõng (Lycium barbarum) on maavitsaliste sugukonda taralõnga perekonda kuuluv põõsas, mis kasvab 1–3 meetri kõrguseks, tema oksad on astlalised. Viljad on ereda oranžikaspunase värvusega, levinud on nende rahvapärane nimetus hundimarjad (inglise keeles wolfberries).
Uuringud räägivad gojimarjade unikaalsest koostisest. Neis on avastatud 18 aminohapet (millest 8 on asendamatud), 21 mineraali (kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, tsink, seleen ja teised), E-, C-, B1-, B2- ja B6-vitamiine, karoteene, polüsahhariide ja mitmeid teisi bioaktiivseid aineid. Nende seas ka näiteks selline element nagu germaanium. C-vitamiini on 100 grammis kuivatatud gojimarjades 30-150mg. Arvatakse, et kõigest ühe kuhjaga teelusikatäie peenestatud gojimarjade tarvitamine päevas tagab inimesele kõik vajalikud vitamiinid. Rauda on nendes marjades 15 korda rohkem kui spinatis. Beeta-karoteeni on tunduvalt rohkem kui porgandis (100 grammis kuivatatud viljades 7mg). Umbes kolmveerandi taralõngamarjades sisalduvatest karoteenidest moodustab zeaksantiin, mis on oluline nägemisele. Proteiinide kontsentratsioon on gojimarjades suurem kui mesilasemapiimas.
Usutakse, et hariliku taralõnga marjad pärsivad mikroobe, alandavad palavikku, soodustavad uriinieritust, laiendavad veresooni, tõstavad toonust, mõjuvad ka lahtistavalt ja vähendavad kolesteroolisisaldust veres. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)