Greip

Greibi veesisaldus on 85-90%. Viljades on rohkesti ka süsivesikuid ( glükoos, fruktoos ja sahharoos) ja orgaanilisi happeid, eriti just sidrunhappeid. Valke on minimaalselt, rasvahulk on aga pea olematu. Märkimisväärselt on ka vees lahustuvaid vitamiine. Soodne foolhappe sisaldus ja keskpäraselt ka C-vitamiini. Mõned greibiviljalihas leiduvad toimained ( glükosiidid) võivad pidurdada ateroskleroosi-protsessi. Teatud juhtudel on greibimahlast kasu ka kõrge vererõhu alandamise korral, mis tuleneb naatriumi/kaaliumi suhte korrastamisest. Greibi viljalihas ja mahlas on biokeemilisi ühendeid, mis oluliselt pidurdavad mitmete ravimite lõhustumist ja eritumist organismist. Greibi ja teatud ravimite koostarbimine võib olla terviseel kaunikestki ohtlik. Koore ja viljaliha pressitud jääkidest valmistatakse ka pektiini, mida kasutatakse tarretava lisaainena ( E440). ( allikas: normaalne söömine)

Rahvameditsiinis on greip populaarne tema antimikroobsete, seene-, põletiku- ja viiruste vastase ning antioksüdantsete omaduste tõttu. Naringiin on greibis olev flavonoid. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 22)