Uni
Optimaalne rasva põletamine toimub õhtu- ja hommikusöögi vahel, s.t. tegelikult öösiti. Kõige parem on mitte süüa õhtul pärast kella kaheksat, et tühi kõht kestaks maksimaalse rasvapõletuse tagamiseks vähemalt 11 tundi (hommikusöök on siis kell 7). Kasvuhormooni tootmise tõus öösel ja insuliinitaseme langus (söömist ei toimu) loob perfektse hormoonide tasakaalu rasvapõletuseks une ajal. Kui süsivesikurikka toidu või hormonaalsete muutuste tõttu on insuliini tootmine öösel suurenenud, siis glükoos ladestatakse rasvadena, mitte ei põletata energiaks. (allikas: toitumisteraapia nr: 8)
Haigusega seotud unetuse taga võib olla ka reflukshaigus, arvatakse, et isegi 21% unetusjuhtudest võib olla seotud mao- ja söögitoru kõrgenenud happelisusega. See, mida ja kuidas me päeval sööme, kajastub ka meie unekvaliteedis. Kroonilised haigused, nagu näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või fibromüalgia põhjustavad unehäireid, samuti liigesvalud ja radikulopaatia.
Viimase aja rahvusvaheline meditsiinikirjandus kajastab järjest enam uneapnoe ja II tüübi diabeedi koosesinemist. 50 protsendil II tüübi diabeeti põdevatel haigetel on tuvastatud
uneapnoe, rasvunud II tüübi diabeedihaigetel esineb seda isegi 86 protsendil. Kaasaja meditsiin on seisukohal, et uneapnoe suurendab diabeediriski. (allikas: toitumisteraapia nr: 8)
Väga vähestel esineb iseseisva häirena eluaegset nn idiopaatilist unetust, mis on sageli perekondlik, esinenud alates vastsündinu- või väikelapseeast ja on tingitud ebanormaalsest neuroloogilisest kontrollist une-ärkamissüsteemi üle. Seda häiret iseloomustab püsiv võimetus adekvaatset und saavutada.(allikas: toitumisteraapia nr: 8)
Viimase aja rahvusvaheline meditsiinikirjandus kajastab järjest enam uneapnoe ja II tüübi diabeedi koosesinemist. 50 protsendil II tüübi diabeeti põdevatel haigetel on tuvastatud
uneapnoe, rasvunud II tüübi diabeedihaigetel esineb seda isegi 86 protsendil. Kaasaja meditsiin on seisukohal, et uneapnoe suurendab diabeediriski. (allikas: toitumisteraapia nr: 8)
Väga vähestel esineb iseseisva häirena eluaegset nn idiopaatilist unetust, mis on sageli perekondlik, esinenud alates vastsündinu- või väikelapseeast ja on tingitud ebanormaalsest neuroloogilisest kontrollist une-ärkamissüsteemi üle. Seda häiret iseloomustab püsiv võimetus adekvaatset und saavutada.(allikas: toitumisteraapia nr: 8)
Magades kulutab inimene vähem energiat, kui ärkvel olles. Sellest võiks järeldada, et neid, kes rohkem magavad, on kalduvus pakseneda. Tegelikkus on just vastupidine, sest lühike öö-uni põhjustab organismis hormonaalseid ja ainevahetuslikke muutusi, millega osaliselt seletatakse kalduvust tüseneda. ( allikas: Ülekaal P. Mustajoki)
Unehäire võib olla tingitud allergiast või talumatusest mingi toiduaine, näiteks lehmapiima suhtes. Seda esineb sagedamini väikelastel, riski suurendab toiduallergia esinemine teistel pereliikmetel. Põhiline allergeen on piim, kuid allergiat või talumatust võivad põhjustada ka mitmed muud toiduained. Allergilised reaktsioonid (sügelemine, köha jms) segavad und.(allikas: toitumisteraapia nr: 8)
Liha on raskesti seeditav, samuti sisaldab see rohkesti ka niisuguseid aminohappeid (eeskätt türosiini), mis unele vastu töötavad.(allikas: toitumisteraapia nr: 8)