Hormoonid ja toitumine
Östrogeen:
Östrogeen on grupi naissuguhormoonide ( östradiool, östroom ja östriool) ühendnimetus. Tegemist on keemilise sõnumitoojaga nagu kõik teised hormoonid. Enne menopausi toodetakse suurem osa östrogeenist ( ca 90%) östradiooli vormis munasarjades ( vähemal määral rasvkoes, neerupealiste poolt ja raseduse ajal platsentas). Maks metaboliseerib östradiooli östrooniks ja östriooliks- kõige turvalisemaks ja vähemaktiivseks östrogeeni vormiks. Östradiooli liiga seostatakse rinnavähi tekkeriskiga. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Sõltuvalt east on östrogeenil eripalgelised ülesanded: teismeeas mõjutab östrogeen rindade kasvu ja menstruaaltsükli väljakujunemist. Raseduse ajal reguleerib östrogeen progesteroonitaset ning säilitab raseduse ja algatab lootel aju arengu ja organite tekke. Vanemas eas aitab östrogeen säilitada luukude ja hoida normis verekolesterooli. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Naistel, kellel on rohkem rasvkude reitel, kõhul ja tuharatel, toodavad rohkem östrogeeni kui kõhnemad naised. See võib olla ka põhjuseks, miks ülekaalus naistel on suurenenud risk östrogeensõltuvasse vähki, näiteks rinnavähki haigestumiseks. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Munasarjad küll lõpetavad östrogeeni tootmise, rasestumine ei ole enam võimalik, aga nagu eespool öeldud, kompenseeritakse östrogeeni süntees muudmoodi. Östrogeen, mida hakatakse valmistama maksas, rasvkoes ja neerupalsite poolt, on tervele naisele piisav, et tervist vajalikul määral toetada. On eksiarvamus, et östrogeen hoiab naha noorena ja naise seksuaalselt aktiivsena, need funktsioonid on omased progesteroonile. Madala progesteroonitasemega naistel hakkavad luud kiiremini hõrenema juba premenopausis. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Intensiivpõllumajanduses toodetud toiduaineid sisaldavad pestitsiidide ja herbitsiidide jääke, mis võivad käituda organismis sarnaselt östrogeenile.
Ka valgendamiseks kasutatav kloor on östrogeense toimega.
Tuntum ja enim fütoöstrogeene sisaldav taim on soja, aga üldiselt on kõigil fütoöstrogeene sisaldavatel taimedel mingi ( väga nõrk) östrogeenne toime. Nende hulgas on:
sojatooted
läätsed, kikerherned, oad, herned
linaseemned, seesamiseemned
alfalfa ehk lutserni oad
roheline tee
tsitruste viljaliha ja koorealune valge nahk
maapähklid
õun, datlid, granaatõun, kirss
porgand, kartul,
seller, petersell, apteegitill, küüslauk
nisu, riis, rukis, täisteraviljad eriti kliid
kohv
Fütoöstrogeenid võivad teadlaste sõnul olla vastupidiselt ksenoöstrogeenidele organismile kasulikud.
Taimedel põhinevaid hormoone saadakse steroidsetest saponiinidest ( oad, metsik jamss). Need sarnanevad kolesteroolile, kortisoolile, östrogeenile, progesteroonile ja D-vitamiinile ning suudavad reguleerida organismi steroidhormoonide toimimist. Paljud taimed, millel on võime reguleerida hormoone, on ka adaptogeenid. See tähendab, et nad tugevdavad organismi vastupanuvõimet haigustele, vananemisele, väsimusele. Noorendavate taimede nimistus on näiteks:
zenzenn
seksturnera ehk daamina
sassaparill
Fütohormoone või hormoonide prekursoreid sisaldavad taimed on:
lagrits,
kobar-lursslill
indiaani kukerohi
upsulill
põld-lambalääts
metsik jamss
Fütoöstrogeense toimega ravimtaimi on kahte sorti: ühed sisaldavad östrogeense toimega isoflavonoide ( mitte kõik flavonoidid ei ole sugugi östrogeense toimega) ja teised avaldavas mõju hormoonide nõristumisele, kuid ei sisalda ise fütoöstrogeene. Humalas leiduvatel fütoöstrogeenidel on aga östrogeeni aktiivsust suurendav mõju- arvatakse, et õllekõhu tekkel mängivad rolli just humalas leiduvad fütoöstrogeenid. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
zenzenn: tõstab vitaalsust, energiataset, ja vastupidavust ning takistavad vähirakkude kasvu. Väheneb tupekuivus, väsimust, paraneb üldine vaimne seisund. Alandab veresuhkru taset.
Aasristik: Sisaldab kumariine, mis on tuntud verepuhastajad ja vedeldajad. Alandab veresuhkru taset. Aasristikupreparaati ei tohi kasutada need kes võtavad verevedeldajat.
Hõlmikpuu: parandab vereringet, suurendab verevoolu ajusse.
Hiina heinputk: günekoloogiliste probleemide leevendaja. Verd vedeldav, rahustav, põletikuvastane, diureetiline, spasmidevastane, valgeliblede aktiivsust suurendava toimega. Verevedeldajate ja hormoonravi ajal vastunäidustatud.
Mungapipar: rindade valulikkuse vastu, tõstab libiidot, tõstab vaginaalse sekreedi määra. Vastunäidustatud: raseduse, rinnavähi, skisofreenia, Parkinsoni tõve ja imetamise korral. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Testosteroon:
Ligi 95% testosteroonist toodetakse mehe organismis munandites. Meeshormooni leidub veres kolmes erinevas vormis: 60-80% on seotud suguhormoone siduva globuliiniga, 20-40% albumiiniga ja 2-3% ringleb vaba testosteroonina. Testosterooni taseme langus alla normväärtuse on hüpogonadism. ( allikas: Ülekaal ja mehe tervis K.Ehala-Aleksejev, K.Ausmees jt.)
Progesteroon:
Progesteroon on tähtis hormoon, mis aitab stressiga toime tulla, tagab immuunsuse, säilitab luukoe tiheduse ja valmistab reproduktiivses eas emaka limaskesta ette rasestumiseks. Raseduse katkemine on seotud progesterooni ebapiisava sekretsiooniga. Vähene progesteroon põhjustab unetust, ebaregulaarset tsüklit, madalat kehatemperatuuri ja menstruatsioonivalusid. Progesteroon stabiliseerib näiteks tsingi ja vase hulka organismis, aitab rasva energiaks muuta, toimib loomuliku antidepressandina. Mõnel naisel võib madal progesteroonitase tekitada hirsutismi ( liigne karvakasv näol) või meestüüpi kiilaspäisust. Selle vähesus mõjutab neerupealiste hormoonide sünteesi ja halvendab stressitaluvust. Steroidhormoonide puudus võib tekitada liigese- ja lihasvalu, depressiooni, kroonilist väsimust, kuumahooge, ärevust või emotsionaalseid kõikumisi. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Progesterooni sisaldavad: apteegitill ja jamsijuur. ( allikas: Tee iluni viie tiibetlasega. Gisela Leonie Teschke)
Hormoonid ja GK:
Kiirelt verre tulvava suure glükoosihulga tõttu vabastab pankreas glükoosi rakku viimiseks suurel määral hormooni insuliini, mis tekitab liigses koguses verre vabanedes peatselt hüpoglükeemilise seisundi. Hüpoglükeemilise seisundi vastuseks toodavad neerupealised adrenaliini, mis annab signaali maksas oleva glükogeeni glükoosiks muutmiseks ja verre vabastamiseks. Kui verre vabaneb suur hulk insuliini, põhjustab see trüptofaanist järsu serotoniini produktsiooni. Trüptofaani tase nii plasmas kui ka ajus tõuseb, mis rikub serotoniini normaalset regulatsiooni ning väljendub väsimuse ja unisusena pärast sööki. Naised on nendele kõikumistele tundlikumad. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Arvukad uuringud näitavad, et rafineeritud süsivesikute söömise, veresuhkrutaseme kõikumise ning hormoonsõltuvate vähkkasvajate tekke vahel on otsene seos. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Neerupealised toodavad mees-ja naissuguhormoone nii meestel kui ka naistel. Naiste jaoks on neerupealised esmaseks testosterooni- ning teiseseks progesteroooni-ja östrogeeniallikaks. Mees-ja naissuguhormoonide eelhormoon pregnenoloon valmistatakse kolesteroolist. Madal vererõhk on samuti vähese kortisooli tunnus. Madal kortisoolitase mõjutab teise neerupealise hormooni, aldosterooni sünteesi, mis kontrollib rakus, interstitsiaalses vedelikus ja veres olevate elektrolüütide taset. Madala aldosteroonitaseme tõttu tekib veres naatriumipuudus ja kaaliumi liig. Seetõttu ähvardab omakorda vedelikupuudus. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Veresuhkrut tasakaalustava dieedi abil võivad leevenduda nii mõnedki üleminekuea häirivad sümptomid, nagu väsimus, närvilisus, kaalutõus. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Antiöstrogeenne dieet vähendab keskkonnast pärit kemikaalide mõju organismile, aitab langetada kaalu, vähendada hormoontasakaalutusega tekkivaid terviseprobleeme, ja isegi östrogeensõltuvate vähkide tekkeriski. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Pähklites ja seemnetes leiduvad taimsed steroolid soodustavad naistel progesterooni ja meestel testosterooni sünteesi, mistõttu peetakse pähkleid ja seemneid lausa vananemisvastasteks toiduaineteks. Steroole sisaldavad ka riisi- ja nisuiduõli, mis on ühtlasi tugeva vähi- ja põletikuvastase ning antioksüdantse toimega.
Laukudes leiduval kvertsetiinil on vähivastased omadused. Kvertsetiini leidub ka punase koorega õuntes ja viinamarjades.
Roheline tee sisaldab epigallokatehhiine, mis on potentsed antioksüdandid. Rohelise tee sisse võib lisada kurkumit, mis teeb teest põletiku-ja vähivastase omadustega antioksüdantse joogi. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Üleminekuea spetsiifilised kaebused:
Ebaregulaarne ja vererohke menstruatsioon:
tsüklit reguleeriva toime poolest on tuntud linaseemned ja linaseemneõli. 10g jahvatatud linaseemneid päevas suurendas uuringus tsükli regulaarsust. Menüüsse lisada kikerherneid, läätsesid, küüslauku, veidi fermenteeritud sojat. Nii kilpnäärme kui ka neerupealiste ala-või ülefunktsioon võivad häirida tsükli regulaarsust. Magneesium-looduslik rahusti, mungapipar. Kohvi joomine suurendab menstruaalvere hulka.
Rindade valulikkus:
kohvis, koolajookides, šokolaadis, tees, valuvaigistites leiduvad metüülksantiinid on seotud rindade valulikkuse ja tsüstidega. Kilpnäärme alatalitlus võib olla seotud tsüstide tekkega rindades- joodi defitsiit suurenfab tsüsti tekke ohtu.
Uneprobleemid: probleemide puhul tasub uurida parasiitide esinemist, sest nende elutegevuse toksilised jäägid häirivad kesknärvisüsteemi.
Peavalu: vitamiin B3 aitab laiendada veresooni ja seda võib võtta ennetavalt, kui on kalduvus peavalule. Peavalude teket võib võimendada krooniline pärminfektsioon. Kliiniline uuring kinnitab, et 85% uuringus osalenutest koges migreenilaadsete peavalude vähenemist pärast kandidoosi ravi.
Meeleoluhäired: tüüpiliselt on puudu foolhappest, B12 ja B6-vitamiinidest ning nende korrigeerimine normaalsele tasemele toob tihti ja paranemise. Seleen, kroom, D-vitamiin ja oomega-3 rasvhapete puuduse likvideerimine aitab. D-vitamiini ja depressiivsuse vahel on otsene seos. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Aktiivsete folliikulite puudumise tõttu hakkab munasarjades toodetava östrogeeni ja progesterooni hulk üleminekuperioodil vähenema. Vastuseks sellele hakkab ajuripats tootma suuremas koguses folliikuleid stimuleerivat hormooni ( FSH) ja luteiniseerivat hormooni ( LH), et stimuleerida munasarju ja neerupealiseid sünteesima suuremas koguses meessuguhormoone, mis omakorda rasvarakkude poolt östrogeeniks muudetakse. Postmenopausis naistel on enamik tsirkuleerivast östrogeenist toodetud meessuguhormoonidest. ( allikas: Ü. Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Enne 40. eluaastat toimunud menopaus on varajane, seda kogeb umbes 1% naistest. Menopausi varast algust seostatakse geenide ja mõne autoimmuunhaigusega. Varajase menopausi põhjuseks võib olla kilpnäärmehaigus, reumatoidartriit, diabeet, pernitsioosne aneemia, neerupealiste hormoonide puudulikkus, luupus jt haiguslikud seisundid, sh tehismenopaus ( emaka ja munasarjade kirurgiline eemaldamine, keemiaravi, kiiritusravi). Varase menopausi riskifaktoriteks peetakse ka suitsetamist, raseduste puudumist ja omapärasel kombel ka mäestikutingimustel elamist. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Veresuhkru tasakaalutuse, kõrgenenud vaimse ja füüsilise stressiga kaasnevaid sümptomeid on sageli võimatu eristada premenopausi tunnustest. Kõrgenenud stressi tingimustes kurnatakse progesterooni varud, et sünteesida suuremas koguses stressihormoon kortisooli pingetega toimetulekuks. Selle mehhanismi tõttu muutub suguhormoonide normaalne tasakaal organismis östrogeeni liia kasuks, sest progesterooni on östrogeeniga võrreldes liiga vähe. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Suguhormoone tehakse kolesteroolist. Verest östrogeenitaset mõõtes võib östrogeen olla normis, kuid sümptomeid tekitab madal progesteroon. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)