Soja
# Suurepärane proteiini (38%) ja molübdeeni allikas
# väga hea raua, kaltsiumi, fosfori ja kiudainete allikas
# hea vitamiinide B1, B2, B6 ja E, samuti foolhappe allikas
# sisaldab fütosteroole, letsitiini, isoflavoone ja muidu fütoüstrogeene
# isoflavoonid daidzeiin ja genisteiin toimivad nagu fütoöstrogeenid, mis vähendavad östrogeeni mõju, vähendades vähisriski ja vähendades luukadu.
# oomega-3 allikas: alfa-linoleenhapet 9%, mõjudes hästi südame-veresoonkonnale (Allikas: Tervisekooli konspekt)
Sojaoad on leivinud allergeen
Toored või idandatud sojaoad sisaldavad goitrogeene, mis võivad kilpnäärme tegevust häirida, eriti J puudusel.
Sisaldab ka teataval määral oksalaate (Allikas: Tervisekooli konspekt)
Soja kasutamine:
# Taimetoitlaste alternatiiv lihale.
# sojapiim on suurepärane lehmapiima asendaja nii joogina kui ka hommikusöögihelveste peale
# Miso- fermenteeritud sojaosapasta- kasutatakse suppide ja köögiviljade maitsestajana
# sojakaste- tamari on fermenteerimise kõrvalprodukt, mis tekkis miso valmistamisel, kasutatakse maitsestajana.
# tempeh (keedetakse ja fermenteeritakse)- grillimiseks, kastmete tegemiseks.
#tofu- ehk sojajuust- küpsetamiseks, grillimiseks, magustamiseks. (Allikas: Tervisekooli konspekt)
Sojaoa vili on karvane kaun. Kaunad kasvavad 3–5 kaupa kobaras. Iga kaun on 3–8 cm pikk ja sisaldab tavaliselt 2–4 seemet, vahel rohkemgi. Seemne läbimõõt on 5–11 mm. Seemned on väga proteiinirikkad. Neid võib kuivatada ja nad jäävad endiselt eluvõimeliseks, kui niiskust saavad. Seemnel on paks kest, aga kui sinna pragu sisse teha, siis seeme enam idanema ei hakka. (allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Sojauba)
Soja reklaamiajad ei väsi kordamast, et 1kg sojat on võrdne 3kg loomalihaga või 80 kanamunaga. Isegi kui see valgu osas on nii, siis teine tõde ütleb, et taimne valk ei saa asendada täielikult loomset valku. Suur osa sojast toodetakse geneetiliselt muundatud GMO-na. (allikas: S.Teesalu Serotoniin Melatoniin)
Sojas on ensüün, mis pidurdab inimese seedetrakti mõningate ensüümide tööd. Keetmisel see sojas olev ensüüm ei lagune. Sellepärast ongi võimalik, et soja söömisel ei lagundata seedetraktis valke lõplikult aminohapeteni. Võib tekkida probleem, mida me nimetame varjatud toidutalumatuseks. Uuringud on näidanud, et lapsi, keda on toidetud emapiima asemel sojapiimaga, oli diabeeti kaks korda rohkem. Soja koosseisus on komponente, mis pärsivad tsingi omastamist, mis aga on insuliini koosseisus väga oluline. (allikas: S.Teesalu Serotoniin Melatoniin)
Soja ei sobi lastele! On leitud, kui lapsed söövad sojatoitu, siis on sellega seotud tütarlaste liiga varane suguline küpsemine ja poistel füüsilise arengu häired ning ülekaalulisus. (allikas: S.Teesalu Serotoniin Melatoniin)
Imikutel, kes saavad soja baasil rinnapiimaasendajat, esineb sagedamini kasvu aeglustumist, mida seostatakse soja mõjuga kilpnäärmele. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Sojatoodete päevane kogus ei tohi täiskasvanutel ületada 50mg isoflavoone. Selle koguse isoflavoone annab näiteks 100g tofut, 250ml klaas sojapiima, 50-70g keedetud sojaube. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Sojat tuleks vältida kui peres on esinenud rinnavähki.
Head sojakastet valmistatakse juba aastasadu ühtemoodi- küpsetatud sojaoad segatakse sama koguse röstitud ja jahvatatud nisuga. Nisutärklisest saab aga suhkur, mis muutub osaliselt alkoholiks. Looduslik käärimisprotsess määrab kastme sügava, metskitsepruuni värvi, selguse, täidlase maitse ja vürtsika aroomi. ( allikas: Hea toidu aabits M.Haxter)
Tamari kasme näol on aga tegemist nisusilalduseta kastmega. ( koostisaineteks on ainult soja, sool ja vesi- ehk siis sobib inisemtele kelle on allergia nisu vastu. ) ( allikas: Hea toidu aabits M.Haxter)
# väga hea raua, kaltsiumi, fosfori ja kiudainete allikas
# hea vitamiinide B1, B2, B6 ja E, samuti foolhappe allikas
# sisaldab fütosteroole, letsitiini, isoflavoone ja muidu fütoüstrogeene
# isoflavoonid daidzeiin ja genisteiin toimivad nagu fütoöstrogeenid, mis vähendavad östrogeeni mõju, vähendades vähisriski ja vähendades luukadu.
# oomega-3 allikas: alfa-linoleenhapet 9%, mõjudes hästi südame-veresoonkonnale (Allikas: Tervisekooli konspekt)
Sojaoad on leivinud allergeen
Toored või idandatud sojaoad sisaldavad goitrogeene, mis võivad kilpnäärme tegevust häirida, eriti J puudusel.
Sisaldab ka teataval määral oksalaate (Allikas: Tervisekooli konspekt)
Soja kasutamine:
# Taimetoitlaste alternatiiv lihale.
# sojapiim on suurepärane lehmapiima asendaja nii joogina kui ka hommikusöögihelveste peale
# Miso- fermenteeritud sojaosapasta- kasutatakse suppide ja köögiviljade maitsestajana
# sojakaste- tamari on fermenteerimise kõrvalprodukt, mis tekkis miso valmistamisel, kasutatakse maitsestajana.
# tempeh (keedetakse ja fermenteeritakse)- grillimiseks, kastmete tegemiseks.
#tofu- ehk sojajuust- küpsetamiseks, grillimiseks, magustamiseks. (Allikas: Tervisekooli konspekt)
Sojaoa vili on karvane kaun. Kaunad kasvavad 3–5 kaupa kobaras. Iga kaun on 3–8 cm pikk ja sisaldab tavaliselt 2–4 seemet, vahel rohkemgi. Seemne läbimõõt on 5–11 mm. Seemned on väga proteiinirikkad. Neid võib kuivatada ja nad jäävad endiselt eluvõimeliseks, kui niiskust saavad. Seemnel on paks kest, aga kui sinna pragu sisse teha, siis seeme enam idanema ei hakka. (allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Sojauba)
Soja reklaamiajad ei väsi kordamast, et 1kg sojat on võrdne 3kg loomalihaga või 80 kanamunaga. Isegi kui see valgu osas on nii, siis teine tõde ütleb, et taimne valk ei saa asendada täielikult loomset valku. Suur osa sojast toodetakse geneetiliselt muundatud GMO-na. (allikas: S.Teesalu Serotoniin Melatoniin)
Sojas on ensüün, mis pidurdab inimese seedetrakti mõningate ensüümide tööd. Keetmisel see sojas olev ensüüm ei lagune. Sellepärast ongi võimalik, et soja söömisel ei lagundata seedetraktis valke lõplikult aminohapeteni. Võib tekkida probleem, mida me nimetame varjatud toidutalumatuseks. Uuringud on näidanud, et lapsi, keda on toidetud emapiima asemel sojapiimaga, oli diabeeti kaks korda rohkem. Soja koosseisus on komponente, mis pärsivad tsingi omastamist, mis aga on insuliini koosseisus väga oluline. (allikas: S.Teesalu Serotoniin Melatoniin)
Soja ei sobi lastele! On leitud, kui lapsed söövad sojatoitu, siis on sellega seotud tütarlaste liiga varane suguline küpsemine ja poistel füüsilise arengu häired ning ülekaalulisus. (allikas: S.Teesalu Serotoniin Melatoniin)
Imikutel, kes saavad soja baasil rinnapiimaasendajat, esineb sagedamini kasvu aeglustumist, mida seostatakse soja mõjuga kilpnäärmele. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Sojatoodete päevane kogus ei tohi täiskasvanutel ületada 50mg isoflavoone. Selle koguse isoflavoone annab näiteks 100g tofut, 250ml klaas sojapiima, 50-70g keedetud sojaube. ( allikas: Ü.Hõbemägi Söö ja sära 40+)
Sojat tuleks vältida kui peres on esinenud rinnavähki.
Head sojakastet valmistatakse juba aastasadu ühtemoodi- küpsetatud sojaoad segatakse sama koguse röstitud ja jahvatatud nisuga. Nisutärklisest saab aga suhkur, mis muutub osaliselt alkoholiks. Looduslik käärimisprotsess määrab kastme sügava, metskitsepruuni värvi, selguse, täidlase maitse ja vürtsika aroomi. ( allikas: Hea toidu aabits M.Haxter)
Tamari kasme näol on aga tegemist nisusilalduseta kastmega. ( koostisaineteks on ainult soja, sool ja vesi- ehk siis sobib inisemtele kelle on allergia nisu vastu. ) ( allikas: Hea toidu aabits M.Haxter)