Melatoniin
Melatoniin
Öösel moodustub meie ajus serotoniinist melatoniin.
Melatoniini kasulikud toimed:
-parem uni
-paranenud immuunfunktsioon
-meeleolu parandaja
aeglustab vananemist
korrastab inimese ööpäevast rütmi
Melatoniini tootmist organismis pidurdab hele valgus. 100mcg melatoniini (lapse päevane vajadus) saab kätte 85g portsust kaerahelvestest, pruunist riisist või suhkrumaisist. Banaanid ja tomatid sisaldavad pool sellest kogusest. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Melatoniini ehk unehormooni eritab peamiselt käbinääre
Ta toimib sisemine sünkronisaatorina, reguleerides biorütme ning aidates meil magama jääda ning magada.
Melatoniinil on ka tugev antioksüdantne roll. Seda loetakse üheks võimsamaks antioksüdandiks üldse, tema toime on isegi tugevam kui näiteks C- ja E-vitamiinil või beeta-karoteenil. Melatoniini on vaadeldud ka ühes reas teiste „vananemisvastaste“ hormoonidega, nagu näiteks kasvuhormoon (HGH) ja dehüdroepiandrosteroon (DHEA). Laborihiired, kellele on manustatud täiendavalt melatoniini, on mitmetes uuringutes elanud teistest oma liigikaaslastest märgatavalt kauem. On leitud, et melatoniin toetab meie immuunsüsteemi. Uuringud annavad alust arvata, et muuhulgas tugevdab ta ka organismi kaitset vähi, eriti rinnavähi vastu.
On ka leitud, et suured melatoniinikogu-sed võivad toimida rasestumisvastase vahendina ja seetõttu võiksid neid vältida naised, kelle sooviks on rasestuda.
allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 8)