Autism
Autism jaguneb algushetke põhjal kaheks:
1) esimesel juhul on autismi tunnusjooned märgata juba sünnihetkest alates
2) teisel juhul täheldatakse sümptomeid alates 18 elukuust. 18 elukuust algav autism oli enne 1980-ndate aastate keskpaika tundmatu, kuid just siis võeti kasutusele MMR-vaktsiin (mumpsi, leetrite ja punetiste). Pärast seda kasvas hüppeliselt ka "hilise algusega" autismijuhtumite arv. Probleem polnud mitte MMR-is endas, vaid selle säilitusaines, mis oli veel hiljuti laialdaselt kasutusel. Timerosaal, säilitusainet, sisaldas suurtes kogustes elavhõbedat . (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Praegu on ehk veel liiga vara otsustada, kas öelda vaktsiinile ei või jah, kuid on tõepoolest võimalik, et "hilise algusega" autismi kutsuvad esile nii liitvaktsiinid, allergiad, mürgistused kui ka teatud toitainete vaegus- eriti aga need kombineerituna, mis paratamatult tekitavad häireid nii lapse aju kui soolestiku funktsioonides. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Kui autistliku lapsed ei saa piisavas koguses looduslikku A-vitamiini, siis see mõjutab ajufunktsioone ja tekitab nägemishäireid. Autistlikel lastel esineb nii ajufunktsioonide kui ka nägemise häireid, ja see on oluline juhtlõng, kuna A-vitamiini puudus tekitab kõrvalekaldeid must-valges nägemises, mida esineb autistlike laste suguvõsas palju sagedamini kui tavaliselt. Põhjus, miks autistlikud lapsed teisi inimesi külje pealt piiluvad ja ei taha otsa vaadata, on see, et neil on nii lihtsam teiste inimeste näoilmeid näha, kuna musta ja valge valguse retseptorid on nägemisvälja servades rohkem kui keskel. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Osadel autistlikel lastel esineb ensüümidefekt, mille tõttu asendamatud rasvad väljutatakse ajurakkudest liiga kiiresti. See tähendab, et autistlik laps peab saama tavapärasest suurema koguse asendamatuid rasvasid. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Nisu on nimekirjas esimene- nisu sisaldab ainet, mida nimetatakse gliadiiniks ja mis ärritab mao seina. On tõestatud, et nisuallergia on seotud autismi ja ATH-ga. Kui laps on nisu suhtes allergiline, võivad talle sobida nii rukis, oder kui kaer. Mõned lapsed, kes on allergilised nisu, rukki ja odra suhtes, saavad süüa kaeratooteid, kuna kaer ei sisalda gliadiini. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Enamusel krooniliselt haigetel inimestel, sealhulgas ka autistidel, on ajus põletik, mis on kõige tõenäolisemalt saanud alguse soolestiku halvast tervisest. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr. 1)
Esmatähtis on saada autistliku lapse soolestik töökorda. Kõige lihtsam on alustada seedeensüüme sisaldavate toidulisanditega ja probiootikumidega, mis aitavad taastada mikrofloora tasakaalu.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Autismi eest kaitsvateks teguriteks peetakse naissuguhormooni östrogeeni, glutatiooni, tsinki, seleeni ja vitamiine, autismi sümptomeid ägestavateks riskifaktoriteks on aga antibiootikume, raskmetalle ( peale elavhõbeda ja näiteks plii ja arseen) ning androgeee ehk meessuguhormoone. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)
1) esimesel juhul on autismi tunnusjooned märgata juba sünnihetkest alates
2) teisel juhul täheldatakse sümptomeid alates 18 elukuust. 18 elukuust algav autism oli enne 1980-ndate aastate keskpaika tundmatu, kuid just siis võeti kasutusele MMR-vaktsiin (mumpsi, leetrite ja punetiste). Pärast seda kasvas hüppeliselt ka "hilise algusega" autismijuhtumite arv. Probleem polnud mitte MMR-is endas, vaid selle säilitusaines, mis oli veel hiljuti laialdaselt kasutusel. Timerosaal, säilitusainet, sisaldas suurtes kogustes elavhõbedat . (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Praegu on ehk veel liiga vara otsustada, kas öelda vaktsiinile ei või jah, kuid on tõepoolest võimalik, et "hilise algusega" autismi kutsuvad esile nii liitvaktsiinid, allergiad, mürgistused kui ka teatud toitainete vaegus- eriti aga need kombineerituna, mis paratamatult tekitavad häireid nii lapse aju kui soolestiku funktsioonides. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Kui autistliku lapsed ei saa piisavas koguses looduslikku A-vitamiini, siis see mõjutab ajufunktsioone ja tekitab nägemishäireid. Autistlikel lastel esineb nii ajufunktsioonide kui ka nägemise häireid, ja see on oluline juhtlõng, kuna A-vitamiini puudus tekitab kõrvalekaldeid must-valges nägemises, mida esineb autistlike laste suguvõsas palju sagedamini kui tavaliselt. Põhjus, miks autistlikud lapsed teisi inimesi külje pealt piiluvad ja ei taha otsa vaadata, on see, et neil on nii lihtsam teiste inimeste näoilmeid näha, kuna musta ja valge valguse retseptorid on nägemisvälja servades rohkem kui keskel. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Osadel autistlikel lastel esineb ensüümidefekt, mille tõttu asendamatud rasvad väljutatakse ajurakkudest liiga kiiresti. See tähendab, et autistlik laps peab saama tavapärasest suurema koguse asendamatuid rasvasid. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Nisu on nimekirjas esimene- nisu sisaldab ainet, mida nimetatakse gliadiiniks ja mis ärritab mao seina. On tõestatud, et nisuallergia on seotud autismi ja ATH-ga. Kui laps on nisu suhtes allergiline, võivad talle sobida nii rukis, oder kui kaer. Mõned lapsed, kes on allergilised nisu, rukki ja odra suhtes, saavad süüa kaeratooteid, kuna kaer ei sisalda gliadiini. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Enamusel krooniliselt haigetel inimestel, sealhulgas ka autistidel, on ajus põletik, mis on kõige tõenäolisemalt saanud alguse soolestiku halvast tervisest. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr. 1)
Esmatähtis on saada autistliku lapse soolestik töökorda. Kõige lihtsam on alustada seedeensüüme sisaldavate toidulisanditega ja probiootikumidega, mis aitavad taastada mikrofloora tasakaalu.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Autismi eest kaitsvateks teguriteks peetakse naissuguhormooni östrogeeni, glutatiooni, tsinki, seleeni ja vitamiine, autismi sümptomeid ägestavateks riskifaktoriteks on aga antibiootikume, raskmetalle ( peale elavhõbeda ja näiteks plii ja arseen) ning androgeee ehk meessuguhormoone. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)