Kolesteroolitase
Kolesterool on küllastamata tsükliline alkohol, mis rasvhappega ühinedes moodustab meie organismis tsüklilise lipiidi - kolesteriidi. Oma suure rasvalembuse st. kõrge hüdrofoobsuse tõttu tuleb kolesterooli veres (veekeskkond) transportida keerulise osakese - lipoproteiini sees. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia Nr: 4)
Kudedesse viivad kolesterooli LDL lipoproteiinsed osakesed („halb” kolesterool) ja sinna sattunud liigse kolesterooli toovad tagasi maksa HDL lipoproteiinsed osakesed („hea” kolesterool) et sapphappeid sünteesida. Sapphappeid väljutab organism iga päev, sapphapped ongi kolesterooli väljutamise põhiteeks. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia Nr: 4)
Vere kõrget kolesteroolisisaldust vähendavad ka küüslauk ja sibul. Kolesteroolitaset aitavad korrastada mõned taimeteed nagu mustsõstralehe-, piparmündi- ja vaarikavarretee.
Vere kõrget kolesteroolisisaldust vähendavad ka küüslauk ja sibul. Kolesteroolitaset aitavad korrastada mõned taimeteed nagu mustsõstralehe-, piparmündi- ja vaarikavarretee.
Kolesterool: on vajalik organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Vereplasma kolesterooli kõrge tase on üks ateroskleroosi riskifaktoritest, kestev liigsus sapis on aga seotud
sapikivide tekkega. Ilma Kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/ talitleda, poleks suguhormoone ja poleks võimalik sünteesida vitamiini D3 nahas.( allikas: ajakiri Toitumisteraapia Nr: 4)
Kolesterool kaitseb sapipõie rakkude membraane sapphapete soolade ärritava ja kahjuliku toime eest. Madala kolesteroolitaseme puhul aeglustub seedimine, halveneb aju- ja närvisüsteemi talitlus, võivad esineda mäluhäired ja tekkinud depressioon võib viia enesetapuni
Meie keharasv vajab iseenda põletamiseks taimseid ehk küllastumata rasvhappeid. (allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks)
Üldiselt tõstab rasvane toiduvalik mõnevõrra üldkolesterooli taset, aga samal ajal ka hea kolesterooli (HDL) taset, ja see kaitseb südameveresoonkonda. HDL on nn hea kolesterool, sest see viib organismis moodustuva ja toiduga saadava kolesterooli veresoontest maksa ja sealtkaudu organismist välja. (allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks)
LDL lipoproteiinide suur hulk veres seostub ateroskleroosi riskiga ja seda nimetatakse seetõttu halvaks kolesterooliks. HDL tõus seostub aga madala südamehaiguste riskiga ning seda nimetatakse seetõttu heaks kolesterooliks. VLDL ehk väga väikese tihedusega lipoproteiinid (LDL) transpordivad lipiide ja kolesterooli kudedesse, teised (HDL) toovad neid sealt maksa tagasi. Halvaks peetaksegi seda, kui kudedesse viiakse lipiide rohkem kui neid tagasi transporditakse. Liiga madal kolesteroolihulk võib kaasa tuua psüühilisi probleeme, alkoholismi ja depressiooni. (Allikas: Toitu terviseks A.Soots)
Q vitamiin ehk ubikinoon (koeensüüm Q10) - Südame jaoks oluline vitamiin ja toitaine ning selle puudus viib väsimuse, lihasnõrkuse ja südameprobleemide tekkele. Seega kujutavad statiinid endast südamehaiguste riskitegurit. Statiine kasutatakse kolesteroolitaseme langetamiseks. (Allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Vitamiin B3 ja kiudainerikas taimetoit langetavad kolesteroolitaset enamasti väga efektiivselt. Koos ravimitega (statiinidega nt) koos ei tohi tarvitada greipfruuti, kuna selle koosmõjul suureneb ravimi toksilisus.
LDL kolesterooli alaliik on Lp(A)- on LDL-i sarnane kuid erineb oma valgulisuse osa poolest, sest see kleepub eriti hästi veresoonte seinale. Normaalne või isegi madal LDL tase, millega kaasneb kõrge Lp(a), kahjustab veresooni rohkem kui lihtsalt kõrge LDL.(Allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Kolesteroolitaseme normaliseerimine:
LDL kolesterooli langetavad probiootilised toidulisandid.
Lp(a)- lipoproteiini kuhjumise vastu töötavad C-vitamiin, aminohape lüsiin (kaunviljades), linaseemned, oomega 3.
Kolesteroolitaset langetab ka B3 vitamiin (niatsiin), B4 (koliin), B8 (inositool) . Neid leidub täisteraviljas ja kaunviljas, loomade siseorganites, munades kalas, pähklites (mandlid ja kreeka pähklid ja sarapuupähklid eriti), piimas ja pärmis. Veel langetab taset: avokaado, kakaovõi, õllepärm, mesilasema piim, shiitaki seen, safran, kurkum, mesi, koorikloomad ja alfalfa ehk lutserni võrsed, tšilli,
Homotsüsteiin soodustab kolesterooli muutumist väga kahjulikuks nn oksüdeeritud LDL kolesterooliks, mis kahjustab arterite seinu. Tekivad ummistused. Vererõhu tõus, pidev väsimus, IQ taseme langus. Selle vähendamiseks süüa b-grupi vitamiinirikast toitu ja olla tervislik. (Allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Teatud tingimustes võib HDL osakr kaotada oma antiaterogeensed omadused ja muutuda aterogeenseks, düsfunktsionaalseks HDL-iks. See juhtub infektsioonide ja põletikuliste reaktsioonide puhul. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia Nr: 19)
sapikivide tekkega. Ilma Kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida/ talitleda, poleks suguhormoone ja poleks võimalik sünteesida vitamiini D3 nahas.( allikas: ajakiri Toitumisteraapia Nr: 4)
Kolesterool kaitseb sapipõie rakkude membraane sapphapete soolade ärritava ja kahjuliku toime eest. Madala kolesteroolitaseme puhul aeglustub seedimine, halveneb aju- ja närvisüsteemi talitlus, võivad esineda mäluhäired ja tekkinud depressioon võib viia enesetapuni
Meie keharasv vajab iseenda põletamiseks taimseid ehk küllastumata rasvhappeid. (allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks)
Üldiselt tõstab rasvane toiduvalik mõnevõrra üldkolesterooli taset, aga samal ajal ka hea kolesterooli (HDL) taset, ja see kaitseb südameveresoonkonda. HDL on nn hea kolesterool, sest see viib organismis moodustuva ja toiduga saadava kolesterooli veresoontest maksa ja sealtkaudu organismist välja. (allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks)
LDL lipoproteiinide suur hulk veres seostub ateroskleroosi riskiga ja seda nimetatakse seetõttu halvaks kolesterooliks. HDL tõus seostub aga madala südamehaiguste riskiga ning seda nimetatakse seetõttu heaks kolesterooliks. VLDL ehk väga väikese tihedusega lipoproteiinid (LDL) transpordivad lipiide ja kolesterooli kudedesse, teised (HDL) toovad neid sealt maksa tagasi. Halvaks peetaksegi seda, kui kudedesse viiakse lipiide rohkem kui neid tagasi transporditakse. Liiga madal kolesteroolihulk võib kaasa tuua psüühilisi probleeme, alkoholismi ja depressiooni. (Allikas: Toitu terviseks A.Soots)
Q vitamiin ehk ubikinoon (koeensüüm Q10) - Südame jaoks oluline vitamiin ja toitaine ning selle puudus viib väsimuse, lihasnõrkuse ja südameprobleemide tekkele. Seega kujutavad statiinid endast südamehaiguste riskitegurit. Statiine kasutatakse kolesteroolitaseme langetamiseks. (Allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Vitamiin B3 ja kiudainerikas taimetoit langetavad kolesteroolitaset enamasti väga efektiivselt. Koos ravimitega (statiinidega nt) koos ei tohi tarvitada greipfruuti, kuna selle koosmõjul suureneb ravimi toksilisus.
LDL kolesterooli alaliik on Lp(A)- on LDL-i sarnane kuid erineb oma valgulisuse osa poolest, sest see kleepub eriti hästi veresoonte seinale. Normaalne või isegi madal LDL tase, millega kaasneb kõrge Lp(a), kahjustab veresooni rohkem kui lihtsalt kõrge LDL.(Allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Kolesteroolitaseme normaliseerimine:
LDL kolesterooli langetavad probiootilised toidulisandid.
Lp(a)- lipoproteiini kuhjumise vastu töötavad C-vitamiin, aminohape lüsiin (kaunviljades), linaseemned, oomega 3.
Kolesteroolitaset langetab ka B3 vitamiin (niatsiin), B4 (koliin), B8 (inositool) . Neid leidub täisteraviljas ja kaunviljas, loomade siseorganites, munades kalas, pähklites (mandlid ja kreeka pähklid ja sarapuupähklid eriti), piimas ja pärmis. Veel langetab taset: avokaado, kakaovõi, õllepärm, mesilasema piim, shiitaki seen, safran, kurkum, mesi, koorikloomad ja alfalfa ehk lutserni võrsed, tšilli,
Homotsüsteiin soodustab kolesterooli muutumist väga kahjulikuks nn oksüdeeritud LDL kolesterooliks, mis kahjustab arterite seinu. Tekivad ummistused. Vererõhu tõus, pidev väsimus, IQ taseme langus. Selle vähendamiseks süüa b-grupi vitamiinirikast toitu ja olla tervislik. (Allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Teatud tingimustes võib HDL osakr kaotada oma antiaterogeensed omadused ja muutuda aterogeenseks, düsfunktsionaalseks HDL-iks. See juhtub infektsioonide ja põletikuliste reaktsioonide puhul. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia Nr: 19)