Sokolaad
Sokolaadi tähtsaim koostisosa pärineb kakaoubadest. Kakao-oad on kakaopuu kääritatud ja selle käigus pruunistunud seemned, mis sisaldavad 48-54% kakaoõli, 10-12% valke, 7-10% süsivesikuid, 4-7% parkaineid, 1-2% orgaanilisi happeid, 2-3% mineraalaineid, 6-8% vett, 1.5-2.5% alkaloide ja lisaks veel bioflavonoide. Töödeldud kakaopuu seemnetest valmistatakse kakaopulbrit ja õli. Teatud kindel kogus tumedat šokolaadi langetab südame-veresoonkonna haiguste riski ( vähendab trombotsüütide kleepumast, kaitseb endoteelirakke kahjuliku oksüdatiivse stressi vastu). ning tugevdab immuunsüsteemi põletikuvastast mõju. On aktsepteeritud et tervistava efekti annab 20-25grammi vähemalt 75% kakosisaldusega tumedat šokolaadi päevas. Kakaovõi on kakaomassi kõrval ehtsa šokolaadi teine asendamatu koostisosa. Kakaovõi sulamistemperatuur on madal 30-40kraadi ja seetõttu tunnemegi šokolaadi süües seda meeldivalt keelel sulamas.
Väga pikal hoidmisel kaotab šokolaadi pind läike ja võib kattuda hallika kihiga, see ei ole tervisele ohtlik, sest tegemist pole hallituse, vaid koostisaine molekulide ümberkristalliseerumisega.
Valge šokolaad segatakse kokku kakaovõist, piimapulbrist ja suhkrust. kakaomassi see ei sisalda.
100g šokolaadi annab keskmiselt üle 500kilokalori. (allikas: normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Suurem osa kaupluses müüdavast kakaopulbrist sisaldab vaid väikese osa tervisele kasulikku kakaod, sest kakaouba on asendatud suhkru, letsitiini ja piimapulbriga, et mõru maitset vähendada. Tume šokolaad sisaldab palju rasva, seskmiselt 40-50%, ja sellest rasvast pisut üle poole kõva, küllastunud rasva. Kupio ülikoolis tehtud uurimuse järgi tõstis tumeda šokolaadi söömine hea HDL-kolesterooli taset veres ja halva LDL-i tase sellega ei tõusnud. Tumeda šokolaadi söömine on palju mõitlikum kui küllastunud rasvu või transrasvu sisaldavate küpsetiste või jäätise söömine, sest neis pole tervisele mingit kasu, pigem kahju. (allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks.)
Hoolimata sellest, et mõned uurijad on šokolaadi tervislikkuse osas skeptilised, on tuvastatud, et erinevalt liha- ja piimatoode küllastatud rasvadest ei tõsta šokolaadis sisalduvad küllastatud rasvad (st kakaovõi) kolesteroolitaset. Kakaovõi sisaldab ka taimseid steroole sitosterooli ja stigmasterooli, mis konkureerivad soolest imendumisel kolesterooliga, takistades viimase
imendumist. ( allikas: ajakiri Toitumisteraaoia nr 5)
Šokolaadis leidub mõningal määral kofeiini. Lisaks sellele ka teobromiini –kofeiiniga sarnast alkaloidi, mille mõju närvisüsteemile on nõrgem.
Šokolaad sisaldab oksaalhapet, mis võib soodustada neerukivide moodustumist. Sisaldab ka arginiini – aminohapet, mida vajab paljunemiseks herpeseviirus ( allikas: ajakiri Toitumisteraaoia nr 5)
Väga pikal hoidmisel kaotab šokolaadi pind läike ja võib kattuda hallika kihiga, see ei ole tervisele ohtlik, sest tegemist pole hallituse, vaid koostisaine molekulide ümberkristalliseerumisega.
Valge šokolaad segatakse kokku kakaovõist, piimapulbrist ja suhkrust. kakaomassi see ei sisalda.
100g šokolaadi annab keskmiselt üle 500kilokalori. (allikas: normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Suurem osa kaupluses müüdavast kakaopulbrist sisaldab vaid väikese osa tervisele kasulikku kakaod, sest kakaouba on asendatud suhkru, letsitiini ja piimapulbriga, et mõru maitset vähendada. Tume šokolaad sisaldab palju rasva, seskmiselt 40-50%, ja sellest rasvast pisut üle poole kõva, küllastunud rasva. Kupio ülikoolis tehtud uurimuse järgi tõstis tumeda šokolaadi söömine hea HDL-kolesterooli taset veres ja halva LDL-i tase sellega ei tõusnud. Tumeda šokolaadi söömine on palju mõitlikum kui küllastunud rasvu või transrasvu sisaldavate küpsetiste või jäätise söömine, sest neis pole tervisele mingit kasu, pigem kahju. (allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks.)
Hoolimata sellest, et mõned uurijad on šokolaadi tervislikkuse osas skeptilised, on tuvastatud, et erinevalt liha- ja piimatoode küllastatud rasvadest ei tõsta šokolaadis sisalduvad küllastatud rasvad (st kakaovõi) kolesteroolitaset. Kakaovõi sisaldab ka taimseid steroole sitosterooli ja stigmasterooli, mis konkureerivad soolest imendumisel kolesterooliga, takistades viimase
imendumist. ( allikas: ajakiri Toitumisteraaoia nr 5)
Šokolaadis leidub mõningal määral kofeiini. Lisaks sellele ka teobromiini –kofeiiniga sarnast alkaloidi, mille mõju närvisüsteemile on nõrgem.
Šokolaad sisaldab oksaalhapet, mis võib soodustada neerukivide moodustumist. Sisaldab ka arginiini – aminohapet, mida vajab paljunemiseks herpeseviirus ( allikas: ajakiri Toitumisteraaoia nr 5)