Sõstrad

Mustsõstar- Eestis kasvatatavate mustasõstrasortide suhkrusisaldus on 5-8%. Hapuka maitse eest vastutavad sidrunhape, õunhape, c-vitamiin ja salitsüülhape.  Salitsüülhape soodustab higistamast, seega on ta palavikku alandava toimega. Mustsõstar on kõige parema c-vitamiini sisaldusega mari meie aiamarjade hulgast. 50g portsjon musti sõstraid katab päevase c-vitamiini vajaduse. Sõstrad sisaldavad umbes 80% vett. 100g annab umbes 50kcal energiat. Musti sõstraid soovitatakse süüa seedehäirete, mao- ja soolehaiguste, kardioneurooside, aneemia, reuma jm korral. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Apelsini ületavad mustad sõstrad C-vitamiini sisalduse poolest 5-9 korda. Mustsõstar sisaldab mitmeid B-grupi vitamiine. Mineraalainetest on mustas sõstras  eriti rohkelt kaaliumi- ja fosforiühendeid. Sõstrad paistavad silma ka glükoosi ning fruktoosi sisalduselt.  ( allikas: Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm)

Punane sõstar:

uriinieritust soodustav toime, tal on lisaks kusihappe soolasid väljutav ( podagra teket pärssiv) toime.  ( allikas: Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm)