Mustikas

Botaaniliselt on mustikas põõsas.
 

Tume värvus on tingitud vesilahustuvatest looduslikest värvainetest antotsüaanidest.  100g marju sisaldab 6,5g suhkruid, 0,5g valke ja minimaalselt rasvu, kusjuures viimased on koondunud peamiselt väikestesse seemnetesse.  ( allikas: Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm)

Mustikas on karotenoidide, vitamiin E ja K rikas; lisanduvad ka B-grupi vitamiinid ja askorbiinhape. Raud, seleen, mangaan, koobalt, vask ja nikkel. Tal on rikkalik orgaaniliste hapete valim: sidrun-, merivaik-, õun-, piimhape.  ( allikas: Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm)

100g mustikaid annab 20-30 kcal energiat. Kiudainete sisaldus pole kõrge 2-3,5%, marjad on veerikkad umbes 85%. Mustikates on rikkalikult c-vitamiini. Mustikad sisaldavad palju antioksüdante, mis aitavad kahjutuks teha reaktsioonivõimelisi vabu radikaale. Mustikates olevad bioflavonoidid pidurdavad vananemisprotsesse, tugevdavad veresooni, stimuleerivad kapillaarset vereringet, takistavad südamehaiguste väljakujunemist ning on tublideks tegijateks teatud kasvajate vormide riski vähendamiseks. Tänu mustikas olevale parkainele on soolestikule tekkiv kaitsekiht vähendab põletikunähte ja parandab imendumisprotsesse.  Mustikat on ammustest aegadest soovitatud ka diabeetikutele. Abi on mustikate söömisest või mustikamahlaga kuristamisest ka suuõõne-ja kurgupõletike korral. Mustikas aitab teravdada ka silmanägemist.

Mustikate parim hoidistamise viis on marjade sügavkülmutamine.

Liigrohke mustikasöömisega peavad ettevaatlikumad olema need, kes kannatavad oblikhappe-tekkeliste neerukivide käes. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)