Muna

Muna on täpselt nii tervislik kui kana, kes selle munes! (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)

Kuumtöötlus suurendab munavalgu omastatavust 40% võrra. Munavalgud muutuvad seedeensüümidele kättesaadavamaks. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 17)

Munakoores on 4-30 mikromeetrise läbimõõduga poorid. Pooride kaudu toimub gaasivahetus. Mune ei tohi toatemperatuuril  väga pikalt hoida, sest pooride kaudu võivad munasse tungida bakterid ja hallitused. Toatemperatuuril hoitud munadesse tungivad mikroobid 2-3nädalaga. Seetõttu peab mune hoidma mõõdukalt jahedas, madalamatel plusskraadidel. Muna kahenädalane säilitamine külmkapis võrdub selle kolmepäevase hoidmisega toatemperatuuril. Muna pindmine õhuke kest kaitseb sisu teatud määral mikroobisaaste eest, kuid käsitlemisel ja transportimisel see kest tavaliselt hävib. Seega ei saa määrdunud munast pärast pesemist enam head ja kaua säilivat muna, sest pesemisel kaob kattev kaitsekile.  Kord juba läbi külmunud muna rikneb hiljem üpris kiiresti. Kui mune hoida liiga kuivas, kaotavad nad vett ja nende mass väheneb. Liigniiskes hoitud mune ähvardab aga hallituse oht.

Muna keetmisel valmistavad muret mikropraod, mille kaudu munavalge välja tungib. Selle vältimiseks võtke munad aegsasti külmkapist välja soojenema, sest suur temperatuurimuutus ongi munakoore pragunemise põhjuseks. Teiseks, kui munas on mikropraod, siis lisatakse keeduvette soola. Soolvee rõhk on puhta vee rõhust suurem ja see takistab munavalge väljaimbumist.

Mida vanem on muna, seda vedelam ja laialivalguvam on munavalge. Nii vanas munas on ka ruumikas õhukamber, mistõttu vette pandud muna keerab tömbi otsa üles, peaaegu püsti.

Äsja munetud, värskete munade valge läheb halvasti vahule. Vahustamise hõlbustamiseks tuleks munavalgele lisada kas veidi soola, suhkrut, sidrunimahla või sidrunhapet.  Kui vahustada jahutatud munavalgeid, on vahu ruumala suurem. Rasvade juuresolekul on munavalgete vahustamine takistatud. See ongi põhjus, miks munarebu enne vahustamist eemaldatakse.

Alumiiniumnõud vahustamiseks ei sobi, sest neis muutub munavaht inetult halliks. Mune pole soovitav süüa hõbedast söögiriistadega. Muna valkudes leiduv väävel reageerib hõbedaga ning tekitab nõudele plekke ja annab ka ebameeldiva maitse.

Toores munavalge seedub halvasti, kuumtöödeldud munavalge seeduvus on väga hea.  (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Toores munarebus leidub keskmiselt 49% vett, 17% valku, 32% lipiide ning mineraale ja vitamiine. Munas on rohkesti aminohapet trüptofaani.

Härjasilma praadimisel ja maitsestamisel peab arvestama, et munakollasele ei tohi soola raputada, sest kalgendumisel muutub rebuosa laiguliseks. Värskel munal on rebu ümmargune ja hoiab kokku. Munarebu seedub organismis nii toorelt, pehmelt kui ka kõvaks keedetuna.  (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Muna toitainete omastatavus on kõrgeim, 95-97%, ja muna peaks sööma igas elueas. Muna valgud on parima bioväärtusega valgud inim -organismi jaoks, andes väga heas koguses ja sobivas vahekorras asendamatuid ja ka teisi aminohappeid. Inimest tõvestatavatest mikroobidest on munas kõige ohtlikumad perekonna salmonella esindajad. Munade kuumutamine hävitab siiski enamuse mikroobe.  Salmonelloosi suhtes on ohtlikud just veelindude munad ja toorelt neid süüa küll ei tohiks. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Ravitoitlustuses soovitatakse munade söömist piirata maksa-ja sapipõiehaiguste ning ateroskleroosi korral. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Muna:

# 1-2 muna päevas ei tõsta vere kolesteroolitaset

# sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, mida arenev kanapoeg vajab

# sisaldab küllastunud ja küllastamata rasvhappeid heas tasakaalus, kolesterooli ja letsitiini.

# väga hea B-vitamiinide allikas, samuti väga hea Seleeni, A-, K-, D-vitamiini ja proteiiniallikas.

# Rikkalik betaiini ja koliini allikas ( mõlemad aitavad nt vähendada südamehaiguste riski ning parandada ajutegevust, alandades homotsüsteiinitaset)

Sisaldab puriine, oksalaate, arginiini. Muna on levinud allergeen.( allikas: tervisekooli konspekt)