Mahlad
Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine. Mahla maitseomaduste parandamiseks segatakse mitu mahla omavahel- see on kupaažimine ehk tempimine.
Olemuselt saab mahlad jagada mitmesse rühma:
Naturaalsed mahlad sisaldavad keskmiselt 82-90% vett, 10-16% süsivesikuid, 0,4-1,7% orgaanilisi happeid, 0,3-0,7% mitmesuguseid lämmastikühendeid ja 0,2-0,7% mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid, jne. Naturaalmahladele pole tehnoprotsessis midagi ( ka mitte suhkrut) lisatud. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Joogimahladele on lisatud kas vett või suhkrut. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad peale lahustuva fraktsiooni ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehude erivormi moodustavad smuutid. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Gaseeritud mahlajoogid- neid küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Mahlatooted saab ka jagada nelja põhirühma:
Täismahl- ehk 100%-line mahl. Tavaliselt lahjendatakse kvaliteetse veega ettenähtud kuivaine sisalduse saavutamiseni. Tavaliselt täiendavaid suhkruid ei lisata. Täismahla väärtust tõstab seegi, et nendes on toormahlaga samaväärselt vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Mahlakontsentraate tehes säiluvad vitamiinid ja muud ained. 100g annab keskmiselt 40-60kcal
Nektarites on täismahla sisaldus 45-50%. Ülejäänud pool langeb vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike värvainete, konservantide, antioksüdantide jm arvele. Mitmete bioväärtuslike ühendite sisaldus on nektarites umbes poole võrra väiksem kui täismahlas. Järelikult pole nektarid nii kasulikud kui täismahlad. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Mahlajookides küünib täismahla osa 10-35%-ni, ülejäänu on vesi ja lisandid. Mahlajoogid on väikseima bioväärtusega ning sisaldavad sageli tehismagusaineid, paksendajaid, konservante, lõhnaaineid, antioksüdante jt lisaaineid. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill) (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Õunamahl ergutab seedenäärmete talitust. Metsõuntest pressitud parkainete-ja klorogeenhapperikas mahl ergutab maksa-ja neerude talitust.
Pirnimehu on soodsa toimega kuseteede, neeru-ja põiepõletiku puhul. Et pirnimehus on arbutuini, soodustab mehu ka uriini eritumist.
Ploomimehu on näidustatud mao alahappesuse ja kõhukinnisuse korral. Reguleerib organismi naatriumi-kaaliumi ainevahetust ja võib kaasa aidata ka vererõhu langusele.
Kirsimahlas on rohkesti parkaineid. Lahjendatud kirsimahl vähendab ka väikelastel gaasidest tingitud vaevusi. Kirsimahlal on röga lahtistav toime.
Mustasõstramahla kasutatakse külmetushaiguste ja hingamisteede probleemide puhul. Profülaktika mõttes soovitatakse mustasõstramahla sagedast kasutamist ateroskleroosi ja hüpertoonia vältimiseks.
Punasesõstramahlal on sapisünteesi ergutav toime. Tõstab söögiisu ja mõjub üldtoniseerivalt.
Karusmarjamehu on lahtistava toimega, soodustab sapi nõristumist ning vee väljutamist. Puriiniderikas.
Musta aroonia mahla kasutatakse profülaktilise vahendina hüpertoonia korral.
Viinamarjamahla ei soovitata väikelaste menüüsse, sest see võib neil põhjustada gaasivalusid.(allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Greibimahl: on väga tugeva mõjuga ravimite ainevahetusele. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Peab arvestama, et rikkalikult orgaanilisi happeid sisaldavad mahlad seovad ja viivad organismist välja kaltsiumi. Järelikult need isikud, kes kuuluvad osteoporoosi riskigruppi, peavad hapude mahlade tarbimist oluliselt piirama või kompenseerima organismi kaltsiumikaod tavapärasest kaltsiumirikkama toidu söömisega. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Üksikute mahlade ja ravimite koosmanustamine võib oluliselt mõjutada ravimite toimet ja muundumist organismis. Väga tugev mõju ravimite metabolismile on greibimahlal. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Värskete mahlade tarbimisega peaksid ettevaatlikud olema diabeetikud, kuna kiudainete puudumisel imenduvad süsivesikud kiiremini, tõstes veresuhkru taset. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 10)
Olemuselt saab mahlad jagada mitmesse rühma:
Naturaalsed mahlad sisaldavad keskmiselt 82-90% vett, 10-16% süsivesikuid, 0,4-1,7% orgaanilisi happeid, 0,3-0,7% mitmesuguseid lämmastikühendeid ja 0,2-0,7% mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid, jne. Naturaalmahladele pole tehnoprotsessis midagi ( ka mitte suhkrut) lisatud. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Joogimahladele on lisatud kas vett või suhkrut. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad peale lahustuva fraktsiooni ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehude erivormi moodustavad smuutid. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Gaseeritud mahlajoogid- neid küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Mahlatooted saab ka jagada nelja põhirühma:
Täismahl- ehk 100%-line mahl. Tavaliselt lahjendatakse kvaliteetse veega ettenähtud kuivaine sisalduse saavutamiseni. Tavaliselt täiendavaid suhkruid ei lisata. Täismahla väärtust tõstab seegi, et nendes on toormahlaga samaväärselt vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Mahlakontsentraate tehes säiluvad vitamiinid ja muud ained. 100g annab keskmiselt 40-60kcal
Nektarites on täismahla sisaldus 45-50%. Ülejäänud pool langeb vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike värvainete, konservantide, antioksüdantide jm arvele. Mitmete bioväärtuslike ühendite sisaldus on nektarites umbes poole võrra väiksem kui täismahlas. Järelikult pole nektarid nii kasulikud kui täismahlad. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Mahlajookides küünib täismahla osa 10-35%-ni, ülejäänu on vesi ja lisandid. Mahlajoogid on väikseima bioväärtusega ning sisaldavad sageli tehismagusaineid, paksendajaid, konservante, lõhnaaineid, antioksüdante jt lisaaineid. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill) (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Õunamahl ergutab seedenäärmete talitust. Metsõuntest pressitud parkainete-ja klorogeenhapperikas mahl ergutab maksa-ja neerude talitust.
Pirnimehu on soodsa toimega kuseteede, neeru-ja põiepõletiku puhul. Et pirnimehus on arbutuini, soodustab mehu ka uriini eritumist.
Ploomimehu on näidustatud mao alahappesuse ja kõhukinnisuse korral. Reguleerib organismi naatriumi-kaaliumi ainevahetust ja võib kaasa aidata ka vererõhu langusele.
Kirsimahlas on rohkesti parkaineid. Lahjendatud kirsimahl vähendab ka väikelastel gaasidest tingitud vaevusi. Kirsimahlal on röga lahtistav toime.
Mustasõstramahla kasutatakse külmetushaiguste ja hingamisteede probleemide puhul. Profülaktika mõttes soovitatakse mustasõstramahla sagedast kasutamist ateroskleroosi ja hüpertoonia vältimiseks.
Punasesõstramahlal on sapisünteesi ergutav toime. Tõstab söögiisu ja mõjub üldtoniseerivalt.
Karusmarjamehu on lahtistava toimega, soodustab sapi nõristumist ning vee väljutamist. Puriiniderikas.
Musta aroonia mahla kasutatakse profülaktilise vahendina hüpertoonia korral.
Viinamarjamahla ei soovitata väikelaste menüüsse, sest see võib neil põhjustada gaasivalusid.(allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Greibimahl: on väga tugeva mõjuga ravimite ainevahetusele. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Peab arvestama, et rikkalikult orgaanilisi happeid sisaldavad mahlad seovad ja viivad organismist välja kaltsiumi. Järelikult need isikud, kes kuuluvad osteoporoosi riskigruppi, peavad hapude mahlade tarbimist oluliselt piirama või kompenseerima organismi kaltsiumikaod tavapärasest kaltsiumirikkama toidu söömisega. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Üksikute mahlade ja ravimite koosmanustamine võib oluliselt mõjutada ravimite toimet ja muundumist organismis. Väga tugev mõju ravimite metabolismile on greibimahlal. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Värskete mahlade tarbimisega peaksid ettevaatlikud olema diabeetikud, kuna kiudainete puudumisel imenduvad süsivesikud kiiremini, tõstes veresuhkru taset. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 10)