Maasikas

Maasikates on 85-89% vett. 100g maasikaid annab umbes 45kcal energiat. Metsmaasikad sisaldavad rohkem rauda kui aedmaasikad, kuid inimene ei omasta taimses tooraines leiduvat rauda väga kergesti, sest mitmed taimsed ühendid seovad raua nii tugevalt, et selle imendumine organismis on takistatud. Metsmaasikaid soovitatakse kasutada mao- ja soolehaiguste puhul, vererõhuprobleemide esinemisel ning kehvveresuse korral. Metsmaasikateed ja vesileotised soodustavad higistamast, sest neis on märkimisväärselt salitsüülhapet, millel on aspiriiniga analoogne toime.  Lisaks tõstab maasikas söögiisu, korrastab seedimist ja kiirendab üldist ainevahetust.  (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Soodsaim viis maasikate säilitamiseks on nende sügavkülmutamine. Pikk säilitusaeg  vähendab külmutatud viljade toiteväärtust ja nii tasub ka külmutatud maasikad talve-ja kevadkuudel ära süüa. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Lisaks rauale on maasikates veel teisigi kasulikke mikroelemente, nagu vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi. Maasikates on karotenoide, erinevaid B-rühma vitamiine, E ja K vitamiini nig muidugi ka C-vitamiini. ( allikas: Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm)

Kõige võimsamaks flavonoidiks maasikates on antotsüaniidide gruppi kuuluv pelargonidiin, millest tuleb nende punane värvus. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)