Kohv
Kofeiin on olemuselt taimne pestitsiid, mis aitab tappa seda taime söövaid putukaid. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Kohvi joomine koos verd vedeldavate ravimitega võib suurendada verevalumite ohtu.( allikas: Ülle Hõbemägi Söö ja Sära 40+)
Kohvipuu õitest arenevad luuviljad, milles on kaks seemet. Paljudest kohvisortidest on tuntumad kaks: Araabia kohvipuu (Coffea Arabica) ja Kongo kohvipuu ( c.canefora ehk c.robusta). Kongo kohvipuu ubadest valmistatud robusta on märkimisväärselt kõrge kofeiinisisaldusega, küündides 2,7-4%-ni. Kasutatakse rohkem kohvisegudes. Araabika kohvisorti iseloomustab madalam kofeiinisisaldus ( 0,6-1,7%), kuid peenem ja mitmekesisem maitse ja lõhnabukett. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Kohviubade koostis:
Kohv sisaldab kolme ergutit- kofeiini, teobromiini ja teofülliini (tekitab unehäireid). Kohv on sõltuvust tekitav ning, hoolimata üldisest arusaamast, vähendab vaimset suutlikkust. Lapsed, kes joovad kohvi enne kooliminekut, eriti enne eksamit, jäävad suurema tõenäosusega koolipingis hätta. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Maitsmismeel tajub kofeiini kibeda ja mõruna. Kofeiini omastab organism kiiresti: 45 minutit pärast kohvitassi tühjendamast on lõviosa kofeiinist imendunud. Lõhnaainete hulka kuulub ka 2-metoksüfenool. See ühend ilmselt seob mõningaid ravimeid (nt ibuprofeeni ) , vähendades nende kahjulikku toimet seedekulgla limaskestale.
Kohvi maitseomadused ja aroom kujunevad välja röstimisprotsessis ning sõltuvad röstimise astmest. Heleda röstiga kohv on maitselt hapukam ja sisaldabki rohkem happeid, mistõttu peaksid need, kelle seedesüsteem ei talu liigset happelisust, eelistama tumedamat kohvi. Heledama röstiga ubades on kofeiinisisaldus suurem- mida tumedam röst, seda vähem kofeiini. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 14)
Keskmiselt kantserogeenne benspüreen muutub organismis väga tugevaks kantserogeeniks. Mõõdukas kohvi tarbimine siiski benspüreeniprobleemi ei tekita, kuna seda leidub laialdaselt keskkonnas ja kohv annab alla 0,1% väliskeskkonnast saadavast benspüreenist.
Toorestes kohviubades on veel magneesiumi, fosfaate, sulfaate, natuke kaltsiumit ja nitraate, kuid mitte nitriteid! Fosfor-ja sidrunhape annavad happelisuse.
Lipiidid moodustavad 15-19% tooretest Arabica ja 8-13% Robusta kohviubadest. Süsivesikud on esindatud oligosahhariidide ning lahustuvate ja mittelahustuvate polüsahhariididena, moodustades umbes poole toorete kohviubade kuivkaalust.
Melanoidiinid on tähtsad röstitud kohvi komponendid, mis annavad iseloomuliku pruunika värvuse.
Peale kofeiini on kohvis veel klorogeenhape. Tegemist on antioksüdantse toimega fenoolse ühendiga. Eriti palju leidub seda rohelistes ubades, millest valmistatud ekstrakti on turustatud edukalt seoses selle väidetava kaalulangetamist soodustava toimega. Klorogeenhape aitab veresuhkru taset kontrolli all hoida. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 14)
Kofeiini mõju:
# Kohvil on organismile aluseline mõju. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 18)
# Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust.
#On teada, et kofeiin ergutab tähelepanu, vähendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, tõstab töö aktiivsust ja stimuleerib loomingulisust.
#Samas soodustab kofeiin maos soolhappe sünteesi ja sellega seoses ka seedimist. See on ka üks põhjus, miks mitmekäigulise eine lõpus serveeritakse kohvi.
# Suitsetaja organism vabaneb kofeiinist oluliselt kiiremini võrreldes mittesuitsetajaga. Suitsetajate jaoks kaob ergutav mõju palju kiiremini. Sama toimet võivad esile kutsuda ka grillitud toiduained, samuti ristõielised köögiviljad nagu brokoli ja lillkapsas. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 14)
Märkimisväärne on see, et kohvipaks, suhkur ja piim nõrgendavad kofeiini mõju (imendumisaeg pikeneb ning mõju nõrgeneb).
(allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 14)
# Kui tarvitate valuvaigisteid ning samal ajal juuakse palju ja sageli kohvi, võib võimenduda valuvaigistite toime. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
# Jälgida hoolikalt ka `looduslike` ainete, näiteks guaraana, sisaldust, kuna neil ainetel on kofeiiniga sarnane mõju. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Kohvi kahjuks....
#Suurtest kofeiinikogustest tuleks hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral.
#Need inimesed, kes joovad üle kümne kohvitassi päevas, riskivad sellega, et liigne kofeiin võib mõnel neist põhjustada otseseid kesknärvisüsteemi talitluse häireid. #Vastunäidustatud on kohv ja kofeiin seedekulgla haavandtõve korral.
# Kohviga liialdamine võib suurendada põievähi riski, võimendada uriinipidamatust, halvendada veresuhkru kontrolli diabeedi puhul, süvendada vaimseid häireid ja depressiooni, põhjustada uinumisraskusi, süvendada vaevusi reflukstõve ning peptiliste haavandite korral ning kaasa aidata luude hõrenemisele. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 14)
# Üpris kindlalt võib väita, et silma siserõhule mõjub halvasti rohke kohvijoomine. ( allikas: tervisekooli konspekt)
# Kui maks ja neerud filtreerivad kofeiini üsna pea meie organismist välja, siis lootel pole vastavad elundid piisavalt arenenud ja seetõttu jääb kofeiin vereringesse püsima mõnedel andmetel kuni 100 tunniks. Keskmine tass kohvi sisaldab 100mg kofeiini, mis tähendab, et raseduse ajal võib juua kuni kaks keskmist kruusi kohvi päevas. ( allikas: Tervisekooli konspekt)
Kohvi kasuks....
# Samas pole enamikul kroonilistel kohvijoojatel väga korrektses kliinilistes uuringutes leitud statistiliselt kehtivaid seaduspärasusi ei vererõhu tõusu ega südamerütmi muutuste kohta, statistiliselt oluliselt ei muutu ka vere kolesterooli ja glükoositase. Ka osteoporoosi osas puuduvad teaduslikult tõestatud faktid kohvi mõjust, eriti kui seda juuakse koore või piimaga. Senini puuduvad samuti ühesed ja kliiniliselt tõestatud andmed selle kohta, et kohvi tarbimine põhjustab kasvajaid või siis omab olulist preventiivset toimet nende vastu.
# 3-4 tassi normaalses suuruses kohvi päevas pole tervisele kahjulik. (allikas: normaalse söömise kursuste käsiraamat)
# On kindlaks tehtud, et kohvi mõõdukas tarbimine võib vähendada diabeedi, eriti II tüüpi diabeedi riski, samuti kaitsta südame- veresoonkonnahaiguste eest, pidurdada mõnede vähivormide arengut, vähendada haigestumist Alzheimeri kui ka Parkinsoni tõppe ning mõnedesse maksahaigustesse, vähendada suitsiidiriski ja üldist suremust. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 14)
# Lisaks on pikaajalised uuringud näidanud, et mõõdukas kohvi tarbimine võib vähendada podagra ja sapikivide tekkeriski. Ilmselt väheneb ka neurodegeneratiivsete probleemide tekkerisk. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
# Kofeiin soodustab rasvade, aga mitte lihasmassi kadumist- väheneb just keharasva sisaldus. ( allikas: tervisekooli konspekt)