Kapsas

Kapsa tervislikud toimed on seotud peamiselt bakteritsiidse toimega piimhappe ja antibiootilise mõjuga sinepiõli sisaldusega. Värske kapsas ja kapsamahl soodustavad seedimist. Kapsamahl sobib ka kurgu kuristamiseks külmetuse puhul.

Kuna kapsast süüakse üsna suurtes kogustes, siis on ta arvestatav c-vitamiini allikas. Kapsas on rikkalikult ka foolhapet ja märkimisväärselt B6-ja K-vitamiini. 100g annab vaid 20-30 kcal. Tublis hapukapsa portsjonis on C-vitamiini enam-vähem sama palju kui ühes suures sidrunis. Võrreldes keedukapsaga on toores hapukapsas vitamiine rohkem. Oluline on seegi, et hapukapsas säilivad vitamiinid kevadtalveni, mil me neist kõige rohkem puudust tunneme. Vitamiinide  säilitamise huvides ei tasu hapukapsast pesta ega kauaks õhu kätte kuivama jätta. 100 grammine portsjon ilma lisanditeta hapukapsast annab kõigest 20 kcal.

Toore värske kapsa igapäevane liigtarbimine pole ka kindlasti tervislik, sest kapsas on ained, mis võivad häirida kilpnäärme hormoonide talitust.  (allikas: normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Ettevaatlikud peavad toore kapsa tarbimisel olema kilpnäärmeprobleemidega isikud. Nimelt sisaldavad toored kapsad goitrogeene, mis mõjutavad kilpnäärmefunktsiooni. Goitrogeenid on ühendid, mis blokeerivad joodi kasutamist kilpnäärme poolt. (allikas: Toitumisteraapia nr 2)

Gastriidihaigetele, isegi neile, kellel on maohaavandid juba tekkinud, teeb imet hapukapsa vedelik. (allikas: Oska olla terve.)

Kapsas leidub rohkesti vitamiine ja mineraalaineid, kusjuures hilised kapsasordid on vitamiinide poolest rikkamad kui varajane kapsas.

Kapsalistes rikkalikult leiduvad glükosinolaadid on väävlit sisaldavad ühendid, millest on tingitud ka peakapsa, lillkapsa ja brokoli kibedapoolne maitse.

Brokolivõrsed sisaldavad vähivastaseid ühendeid kümneid kordi rohkem kui täiskasvanud taim.
(allikas: Toitumisteraapia nr 2)