Piimasaadused
Esimene märksõna piima ja piimast valmistatud tooteid valides on rasvasus. Rasvaprotsent peab naturaalsele võimalikult lähedal olema, et piimas sisalduvad rasvlahustuvad vitamiinid kätte saaksime ja seal sisalduvat rasva omastaksime. Piim on eraldi toit ja muu toidu kõrvale joomiseks üldiselt ei passi. (Allikas: Puhta toidu raamat. K. Naur Ü. Hõbemägi)
Dr Robert Fried on arvamusel, et piim ja piimatooted on kõigile neurootiliste probleemidega isikutele täielik mürk. Piim ei ole hea kaltsiumiallikas vastupidiselt sellele, mida inimesed arvavad, vaid tühjendab kaltsiumivarusid, kuna piimas olev kaltsium kasutatakse ära piima tarbimise poolt tekitatud atsidoosi tasakaalustamiseks ehk keha leelistamiseks. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
Dr Reichelt ja Knivsberg on avaldanud mitmeid teadusuuringuid, mis kinnitavad ideed, et nisu ja mõningate teiste teraviljade valgu gluteeni ning piimatoodete valgu kaseiini ainevahetuse laguproduktid võivad olla autismi tekkepõhjusteks, soodustada epilepsia, skisofreenia jt psühhoneuroloogiliste haiguste sümptomeid. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
Pastöriseerimise: puhul kuumutatakse toiduained 60-85kraadini, et tappa ära temeratuuritundlikud mikroorganismid, kuid säilitada suurel määral vitamiinid, toitained ja maitset kandvad ained. ( allikas: M.Haxter Hea toidu aabits)
Steriliseerimisel: seevastu tapetakse üle 100kraadise temperatuuri juures kõik mikroorganismid ja spoorid. Seejuures muudetakse toiduainete valgu ja süsivesikute struktuuri. Vitamiinidest hävib umbes 60%. Steriliseeritud on näiteks kõrgpastöriseeritud piim, köögivilja-liha- ja vorstikonservid. ( allikas: M.Haxter Hea toidu aabits)
Kiiritamine: tapab sageli ja vitamiinid ja aminohapped, kuid ei kõrvalda seejuures kõiki mikroobe. ( allikas: M.Haxter Hea toidu aabits)
Rinnapiim: Rinnapiimas on süsivesikute sisaldus suhteliselt kõrge, keskmiselt 7%, ning peamine süsivesik on laktoos- piimasuhkur. Rinnapiimas on keskmiselt 3,8% rasvu. See on oluliselt rohkem kui valke (1%). Emapiimast saadud rasvad seeduvad väga kergesti ja hästi, koguni 85-95% ulatuses, sest nende seedimisel töötab kombineeritult mitu lipaasi ehk rasvu lagundavat ensüümi. Rinnapiima rasvadest on 98% asendamatud rasvhapped. Rinnapiima vadakuvalgud sisaldavad alfa-laktoglobuiine, mis kaitsevad lastinimestel esinevate nakkuste eest. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)
Dr Robert Fried on arvamusel, et piim ja piimatooted on kõigile neurootiliste probleemidega isikutele täielik mürk. Piim ei ole hea kaltsiumiallikas vastupidiselt sellele, mida inimesed arvavad, vaid tühjendab kaltsiumivarusid, kuna piimas olev kaltsium kasutatakse ära piima tarbimise poolt tekitatud atsidoosi tasakaalustamiseks ehk keha leelistamiseks. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
Dr Reichelt ja Knivsberg on avaldanud mitmeid teadusuuringuid, mis kinnitavad ideed, et nisu ja mõningate teiste teraviljade valgu gluteeni ning piimatoodete valgu kaseiini ainevahetuse laguproduktid võivad olla autismi tekkepõhjusteks, soodustada epilepsia, skisofreenia jt psühhoneuroloogiliste haiguste sümptomeid. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
Pastöriseerimise: puhul kuumutatakse toiduained 60-85kraadini, et tappa ära temeratuuritundlikud mikroorganismid, kuid säilitada suurel määral vitamiinid, toitained ja maitset kandvad ained. ( allikas: M.Haxter Hea toidu aabits)
Steriliseerimisel: seevastu tapetakse üle 100kraadise temperatuuri juures kõik mikroorganismid ja spoorid. Seejuures muudetakse toiduainete valgu ja süsivesikute struktuuri. Vitamiinidest hävib umbes 60%. Steriliseeritud on näiteks kõrgpastöriseeritud piim, köögivilja-liha- ja vorstikonservid. ( allikas: M.Haxter Hea toidu aabits)
Kiiritamine: tapab sageli ja vitamiinid ja aminohapped, kuid ei kõrvalda seejuures kõiki mikroobe. ( allikas: M.Haxter Hea toidu aabits)
Rinnapiim: Rinnapiimas on süsivesikute sisaldus suhteliselt kõrge, keskmiselt 7%, ning peamine süsivesik on laktoos- piimasuhkur. Rinnapiimas on keskmiselt 3,8% rasvu. See on oluliselt rohkem kui valke (1%). Emapiimast saadud rasvad seeduvad väga kergesti ja hästi, koguni 85-95% ulatuses, sest nende seedimisel töötab kombineeritult mitu lipaasi ehk rasvu lagundavat ensüümi. Rinnapiima rasvadest on 98% asendamatud rasvhapped. Rinnapiima vadakuvalgud sisaldavad alfa-laktoglobuiine, mis kaitsevad lastinimestel esinevate nakkuste eest. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)
Piim
Lehmapiimas on umbes 87% vett. Põhiline piimavalk on varuvalk kaseiin.( annab piimale värvuse). Piimarasv sisaldab A-, E- ja D-vitamiini- viimane on vajalik piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Mineraalainetest sisaldab piim eeskätt kaltsiumit, kaaliumit, magneesiumit, naatriumit, kloori ja fosforit. Piimas leidub ka fütotoitaineid karotenoide. Kaltsium-Kaalium- Magneesium: nende kolme elemendi üheaegne saamine piimast on vererõhku ja mõningal määral ka kolesteroolitaset alandava toimega. Positiivne toime vererõhu langetamise suunas avaldub selgemini just saledate indiviidide puhul. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Rasvlahustuvatest vitamiinidest on piimas suhteliselt rohkesti A ja tema eelõhendeid- karotenoide. Vitamiin D sisaldus piimas ei ole küll eriti suur, kuid arvestades tarvitavaid koguseid, katame siiski märkimisväärse osa selle vitamiini päevasest vajadusest piima ja piimatoodetega. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Vees lahustuvatest vitamiinidest on piimas vitamiine B1, B2, B3, B6, B12, C ja foolhape. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Toorpiima eeliseks peetakse piima biokeemilise koostise lüpsijärgset säilimist muutumatul kujul. See tagab piima kui toiduaine kõrge bioväärtuse. Toorpiimas võib aga teatud juhtudel esineda tõvestavaid mikroobe, mis väärate säilitustingimuste korral usinalt paljunevad.
Piima pastöriseerimise põhieesmärk on pikendada toote säilivusaega ja hävitada ohtlikke mikroobe. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakterivastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb ligi kümnendiku võrra mõnede vesi-ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Pastöriseeritud piim ei ole steriilne, sest bakterite spoorid säilitavad eluvõime.
Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all temperatuuril üle saja kraadi. (135,,140 kraadi). Nendes tingimustes hävivad nii bakterid kui ka nende spoorid, seega on tegemist steriilse tootega.
Kitsepiima kasulikkus:
# kitsepiim on heaks valkude, fosfori, kaltsiumi, riboflaviini ja biotiini allikaks, samuti on temas kasulikku pantoneenhapet ning A- ja D vitamiine.
# paljud lehmapiima talumatusega inimesed võivad taluda kitsepiima
# kitsepiimaga asendatakse lehmapiim ka lastel, kellel on lehmapiima seedimisega probleeme.
# kahjuk säga pole kitsepiimas kõiki vajalikke aineid, mida kasvav imik vajab, täiskasvanule aga on kitsepiim hea kaltsiumirikas alternatiiv lehmapiimale.
#kitsepiimas on oluliselt vähem laktoosi kui lehmapiimas.( allikas: tervisekooli konspekt)
Piimhappebakterid on suutelised lõhustama laktoosi, valke ja lipiide, muutes need piima toitained inimorganismile paremini omastatavaks. Laktobastillid asustavad inimese organismi soolestiku limaskesta, moodustades olulise osa püsimikrofloorast. Viimane takistab konkurentsi põhimõttel tõvestavate mikroobide püsimajäämist seedekulglasse. Piimhappebakterid on ka otseselt vastandliku toimega võõrmikroobide suhtes. Laktotsiinid, mikrotsiinid, piimhappe ja vesinikperoksiid on kõik kas tõvestavate bakterite arengut takistavate omadustega või neid otseselt hävitava toimega. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Homogeniseerimine: on rasvakuulikeste lõhustamine, et rasv seguneks ühtlaselt piimas, paraneks piima maitse ja tekstuur ning valmistoote omastatavus.( allikas: tervisekooli konspekt)
Hapupiimade kasulikkus:
#organism omastab neid tooteid paremini kui piima, laktoos on neis osaliselt hüdrolüüsitud ja valgud denatureeritud
# piima hape ( keefiri puhul ka alkohol ja süsihappegaas) avaldavad mõju seedekulglale, kutsudes esile intensiivse seedemahlade ka ensüümide eritumise
#toodetes suurened mõningate vitamiinide sisaldus, eriti c- ja B1-, B2- vitamiini sisaldus.
#fermenteerimise tulemusena väheneb laktoosisisaldus. .( allikas: tervisekooli konspekt)
Piimapulber: saadakse piima kuivatamisel erinevate tehnikate abil- reegline säilivad piimapulbris kõik piima omadused ning veega segades saab täisväärtusliku piima. .( allikas: tervisekooli konspekt)
Lehmapiimas on umbes 87% vett. Põhiline piimavalk on varuvalk kaseiin.( annab piimale värvuse). Piimarasv sisaldab A-, E- ja D-vitamiini- viimane on vajalik piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Mineraalainetest sisaldab piim eeskätt kaltsiumit, kaaliumit, magneesiumit, naatriumit, kloori ja fosforit. Piimas leidub ka fütotoitaineid karotenoide. Kaltsium-Kaalium- Magneesium: nende kolme elemendi üheaegne saamine piimast on vererõhku ja mõningal määral ka kolesteroolitaset alandava toimega. Positiivne toime vererõhu langetamise suunas avaldub selgemini just saledate indiviidide puhul. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Rasvlahustuvatest vitamiinidest on piimas suhteliselt rohkesti A ja tema eelõhendeid- karotenoide. Vitamiin D sisaldus piimas ei ole küll eriti suur, kuid arvestades tarvitavaid koguseid, katame siiski märkimisväärse osa selle vitamiini päevasest vajadusest piima ja piimatoodetega. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Vees lahustuvatest vitamiinidest on piimas vitamiine B1, B2, B3, B6, B12, C ja foolhape. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Toorpiima eeliseks peetakse piima biokeemilise koostise lüpsijärgset säilimist muutumatul kujul. See tagab piima kui toiduaine kõrge bioväärtuse. Toorpiimas võib aga teatud juhtudel esineda tõvestavaid mikroobe, mis väärate säilitustingimuste korral usinalt paljunevad.
Piima pastöriseerimise põhieesmärk on pikendada toote säilivusaega ja hävitada ohtlikke mikroobe. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakterivastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb ligi kümnendiku võrra mõnede vesi-ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Pastöriseeritud piim ei ole steriilne, sest bakterite spoorid säilitavad eluvõime.
Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all temperatuuril üle saja kraadi. (135,,140 kraadi). Nendes tingimustes hävivad nii bakterid kui ka nende spoorid, seega on tegemist steriilse tootega.
Kitsepiima kasulikkus:
# kitsepiim on heaks valkude, fosfori, kaltsiumi, riboflaviini ja biotiini allikaks, samuti on temas kasulikku pantoneenhapet ning A- ja D vitamiine.
# paljud lehmapiima talumatusega inimesed võivad taluda kitsepiima
# kitsepiimaga asendatakse lehmapiim ka lastel, kellel on lehmapiima seedimisega probleeme.
# kahjuk säga pole kitsepiimas kõiki vajalikke aineid, mida kasvav imik vajab, täiskasvanule aga on kitsepiim hea kaltsiumirikas alternatiiv lehmapiimale.
#kitsepiimas on oluliselt vähem laktoosi kui lehmapiimas.( allikas: tervisekooli konspekt)
Piimhappebakterid on suutelised lõhustama laktoosi, valke ja lipiide, muutes need piima toitained inimorganismile paremini omastatavaks. Laktobastillid asustavad inimese organismi soolestiku limaskesta, moodustades olulise osa püsimikrofloorast. Viimane takistab konkurentsi põhimõttel tõvestavate mikroobide püsimajäämist seedekulglasse. Piimhappebakterid on ka otseselt vastandliku toimega võõrmikroobide suhtes. Laktotsiinid, mikrotsiinid, piimhappe ja vesinikperoksiid on kõik kas tõvestavate bakterite arengut takistavate omadustega või neid otseselt hävitava toimega. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Homogeniseerimine: on rasvakuulikeste lõhustamine, et rasv seguneks ühtlaselt piimas, paraneks piima maitse ja tekstuur ning valmistoote omastatavus.( allikas: tervisekooli konspekt)
Hapupiimade kasulikkus:
#organism omastab neid tooteid paremini kui piima, laktoos on neis osaliselt hüdrolüüsitud ja valgud denatureeritud
# piima hape ( keefiri puhul ka alkohol ja süsihappegaas) avaldavad mõju seedekulglale, kutsudes esile intensiivse seedemahlade ka ensüümide eritumise
#toodetes suurened mõningate vitamiinide sisaldus, eriti c- ja B1-, B2- vitamiini sisaldus.
#fermenteerimise tulemusena väheneb laktoosisisaldus. .( allikas: tervisekooli konspekt)
Piimapulber: saadakse piima kuivatamisel erinevate tehnikate abil- reegline säilivad piimapulbris kõik piima omadused ning veega segades saab täisväärtusliku piima. .( allikas: tervisekooli konspekt)
Keefir Pärmid teostavad alkoholikäärimist ja selle tulemusel moodustub piimasuhkrust etanool. Alkoholkäärimisel eralduvad gaasimullid soodustavad tootes peenehelbelise kalgendi teket. Alkoholi on 2,5%-ilises keefiris kuni 0,5%. Keefiri valgud on inimese jaoks väga kõrge bioväärtusega, need annavad väga hea koguse sobivas vahekorras kõiki aminohappeid, sh ka neid mida inimese keha ise ei tooda. Klaasitäis 2,5% keefirit annab umbes 100kcal. Probiootiliste piimhappebakteritega rikastatud keefir on veelgi mitmekesisema bioväärtusega. Keefiris pole ühtki lisaainet. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Kohupiim on hapnenud piimavalkude kontsentraat, mis sisaldab ka teisi piimas leiduvaid mikro- ja makrotoitaineid. Hapnenud piima kuumutamisel moodustunud teralise sadeneva osa eraldamine- see ongi klassikaline kohupiima tootmistehnoloogia. Kohupiimavalgud (10-15%) sisaldavad elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Need on organismile soodsas vahekorras. Kuna laktoosisisaldus on väike, siis saavad kohupiima süüa ka need kellel on probleeme laktoosi seedimisega. Kohupiimavalkude puhul tuleks rõhutada nende suurt metioniinisisaldust. See asendamatu aminohape omab rida olulisi ülesandeid ja kaitseb näiteks maksa rasvumise vastu. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat) ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Vadakukohupiim ehk ricotta. kõige kiiremini imenduv valk peale muna. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Vadakukohupiim ehk ricotta. kõige kiiremini imenduv valk peale muna. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrval-saadus ehk võipiim. Poes müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel spetsiaalse bakterijuuretise kaasabil. Hapendatud pett sobib laktoositalumatutele. Juuretise piimhappebakterid tekitavad piimasuhkrust piimhapet, mis aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ning see annab ka petile hapu maitse. 100g petti annab vaid 30-35 kcal. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Jogurt Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterijuuretist, mis sisaldab vähemalt kaht tüüpi piimhappebaktereid: laktobastille ja streptokokke. Jogurtis olev piimavalk on tipptoiduaine, milles on kõik vajalikud asendamatud aminohapped vajalikul hulgal ja sobivas vahekorras. Probiootiliste jogurtite (nt Hellus) tarbimine soodustab seedenäärmete tegevust, kiirendab soolestiku talitust ja vähendab kõhukinnisust. Maitsestamata jogurtis pole lisaaineid. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Juuretise piimhappebakterid lõhustavad laktoosi ja toodavad sellest happeid, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid aroomi- ja maitseaineid. Kõige rasvasemad on koorejogurtid, milles on rasvasid 10% või rohkemgi. Mida rasvasem on toode, seda paksem ja kreemjam on tema konsistents. Jogurti toidurasvad on olulised eeskätt energia seisukohalt. Nad annavad tootele erilise maitse ja suus tajutava pehmuse ja maheduse. Et jogurti tootmiseks kasutatakse tavaliselt osaliselt kooritud piima, siis sellega toote rasvasus väheneb ( kaasub ka rasvlahustuvate vitamiinide sisalduse vähenemine). Kõik piima vitamiinid säiluvad jogurtis hästi. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Juuretise piimhappebakterid lõhustavad laktoosi ja toodavad sellest happeid, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid aroomi- ja maitseaineid. Kõige rasvasemad on koorejogurtid, milles on rasvasid 10% või rohkemgi. Mida rasvasem on toode, seda paksem ja kreemjam on tema konsistents. Jogurti toidurasvad on olulised eeskätt energia seisukohalt. Nad annavad tootele erilise maitse ja suus tajutava pehmuse ja maheduse. Et jogurti tootmiseks kasutatakse tavaliselt osaliselt kooritud piima, siis sellega toote rasvasus väheneb ( kaasub ka rasvlahustuvate vitamiinide sisalduse vähenemine). Kõik piima vitamiinid säiluvad jogurtis hästi. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Juust
Juustus on rikkalikult kaltsiumi ja fosforit ning neile, kes luude hõrenemast kardavad, on juust igati normaalne toiduaine. Juustus on suhteliselt palju vitamiine A ja D ning B-rühma vitamiine. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Sinihallitusjuustude juuretisele lisatakse tavaliselt Penicillum Roqueforti
ja valgehallitusjuustude juuretisele lisatakse Penicillum camemberti juuretist. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Juustus on rikkalikult kaltsiumi ja fosforit ning neile, kes luude hõrenemast kardavad, on juust igati normaalne toiduaine. Juustus on suhteliselt palju vitamiine A ja D ning B-rühma vitamiine. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Sinihallitusjuustude juuretisele lisatakse tavaliselt Penicillum Roqueforti
ja valgehallitusjuustude juuretisele lisatakse Penicillum camemberti juuretist. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Brie- Lehmapiimast valmistatus pehme juust. Valgehallitusjuust.
Chevre- Kitsepiimajuust
Corvo- Teravama aroomiga lehmapiimajuust
Feta-Lambapiimajuust
Manchego- Lambapiimajuust
Haloumi- Kitse-ja lambapiima segust valmistatud juust (Allikas: Toitumisteraapia nr.16.)
Roquefort- Prantsuse sinihallitusjuust (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Camembert-Prantsuse valgehallitusjuust (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Roquefort- Prantsuse sinihallitusjuust (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Camembert-Prantsuse valgehallitusjuust (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Augud juustus on mikroobide elutegevuse tagajärg. Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad mullikestena juustumassi ja moodistavad augustuse. Selleks et augukesed paikneksid ühtlaselt, keeratakse juustusid valmimise ajal. Täisväärtuslikum osa juustust on valgud. Keskmise rasvasisaldusega (25-26%) juustudes on keskmiselt 22-30g valku. Juustus leidvate rasvade koostisosad on üheks juustu lõhnade ja maitsete kujunemise aluseks. Kõige kõrgema rasvasisaldusega juustudes on 100g koguses umbes 75-100mg kolesterooli, millest verre jõuab 25-35mg. Toidukolesterooli päevane normvajadus on umbes 250mg. Järelikult ei teki ka rasvast juustu mõõdukalt tarbides kolesterooliga olulist probleemi. Lisaks on juustus inimesele parim oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete vahekord. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
# pehmed juustud sisaldavad rohkem laktoosi kui kõvemad.
# laagerdunud juustud nagu Šveitsi ja cheddar juust ei sisalda peaaegu üldse laktoosi.
#samas üks tass kreemjuustu võib sisaldada sama palju laktoosi kui tass lehmapiima.
#laagerdunud juustu seostatakse pinge-ja migreenipeavaludega ( histidiinist histamiini tekkimine tänu bakterite toimele).( allikas: tervisekooli konspekt)
# pehmed juustud sisaldavad rohkem laktoosi kui kõvemad.
# laagerdunud juustud nagu Šveitsi ja cheddar juust ei sisalda peaaegu üldse laktoosi.
#samas üks tass kreemjuustu võib sisaldada sama palju laktoosi kui tass lehmapiima.
#laagerdunud juustu seostatakse pinge-ja migreenipeavaludega ( histidiinist histamiini tekkimine tänu bakterite toimele).( allikas: tervisekooli konspekt)
Või
Biokeemiliselt koostiselt on võis piimarasvu vähemalt 80% ja vett mitte üle 16%. Rasvavaba kuivaine arvele langeb kuni 2% või koostisest. Praadimiseks suure veesisaldusega või hästi ei sobi, sest kipub kuumuses pritsima ja lõpuks isegi kõrbema. Mida rohkem on võis vett, seda raskem on seda säilitada. Veerikka või probleemiks on ka halb määritavus jahedas olekus. 14g võid annab alla 100kcal. (allikas: Normaalse söömise kursuste käsiraamat)