Nisu

Täisteranisu on hea valgu, kiudainete ja Mn allikas.

Enamus nisutoodetest on valmistatud teradest, millest on eemaldatud klii ja idu. Rafineeritud nisujahutooted on kõrge GK-ga. (allikas: Tervisekooli konspekt)

Nisu ei või tarbida tsöliaakia ja gluteenitalumatuse ning nisuallergia puhul. (allikas: Tervisekooli konspekt)

Nisu sisaldab ka mõõdukal kuni suurel määral oksalaate. (allikas: Tervisekooli konspekt)

Pastat tehakse taignast, mille kõige olulisem koostisosa on eriline jahu. Durumnisu jämejahvatamisel saadakse mannataoline ollus, mis on sobivaim.  Durumnisu ehk kõvanisu. Kõvanisus on ohtralt erilisi valke, mida kutsutakse kleep-ehk liimvalkudeks, mis tagavad pasta püsivuse keetmisel.

Toitainetest on pastas konkurentsitult kõige rohkem süsivesikuid kuid tasub teada, et need on esindatud lõvisoas tärklisena. Kuna õige pasta valmib durumnisu jämejahvatusest, millesse paratamatult ka mingil määral kiudaineid satub. Täisterapasta sisaldab muidugi rohkem kiudaineid. (allikas: normaalse söömise kursuste käsiraamat)

Dr Reichelt ja Knivsberg on avaldanud mitmeid teadusuuringuid, mis kinnitavad ideed, et nisu ja mõningate teiste teraviljade valgu gluteeni ning piimatoodete valgu kaseiini ainevahetuse laguproduktid võivad olla autismi tekkepõhjusteks, soodustada epilepsia, skisofreenia jt psühhoneuroloogiliste haiguste sümptomeid. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)