Kiudained

Teraviljadega ei ole kasulik liialdada, sest selles on süsivesikute ja mineraalainete imendumist takistavaid kiudaineid.
Näiteks vitaminiseeritud hommikusöögihelveste tarbimisel takistavad kiudained vähemalt teatud osa lisatud vitamiinide imendumist. (allikas: Normaalse söömise kursuse käsiraamat)

Konserveeritud oad säilitavad kiudainete-ja flavonoididesisalduse ka sel viisil töödelduna, eelistame klaaspurgis ube. (Allikas: Toitumisteraapia nr 16)

Enamik kiudaineid ( prebiootikumid ) on süsivesikud ( insuliin jt fruktooligosahhariidid, tselluloos, hemitselluloos, taimsed kummid, pektiin, agar-agar jt) , olulisim mittesüsivesikuline kiudaine on ligniin. Pärinevad need taimsest kraamist. Kiudainete soovitatav hulk täiskasvanule on 25-35 g ööpäevas. Lastel liita vanuse numbrile 5g lisaks. (allikas: Normaalse söömise kursuse käsiraamat)
 

Keemia seisukohast sisaldavad kiudained energiat, kuid inimese seisukohalt on need kalorivabad, kuna nende energia ei jõua organismi. ( Allikas: Ülekaal P. Mustajoki)

Toidu kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Lahustumatud toimivad soolestikus harjana ja tulevad välja. Lahustuvad kiudained muutuvad soolestikus želeetaoliseks massiks ja aeglustavad glükoosi vabanemist verre. Liiga suur hulk, tunduvalt üle 35g päevas, võib häirida kaltsiumi ja magneesiumi imendumist, tekitades organismis nende puuduse. Kiudainetega peavad ettevaatlikud olema sooleverejooksudega isikud-neile ei sobi ka toortoit. (Allikas: Toitu terviseks. A.Soots)

Kiudainerikas toit on abimees järgmistel juhtudel:

1. kaalu langetamine ja hoidmine/jälgimine.
2. kõhukinnisuse ja -lahtisuse reguleerimine
3. kiudainete mikrobioloogilise lagunemise vaheühendid mõjutavad soolestiku pH väärtust ning on otseseks toite-ja energiaallikaks paljudele soolestiku mikroorganismidele.
4. hemorroidide tekke profülaktika
5. pimesoolepõletikuu riski vähendamine
6. käärsoole vähiriski vähendamine
7. vere lipiidide sisalduse teatud reguleerimine. (allikas: Normaalse söömise kursuse käsiraamat)