Vitamiin D
D-vitamiin.
Laste ja täiskasvanute soovituslik annus on igapäevaselt 10mcg ehk 400IU ja üle 60 aastaste kogus on 20mcg ehk 800IU.
12,5mcg=500IU.
Eestis peetakse normiks taset veres 75-250nmol/l Normaalseks saab lugeda 100-175nmol/l. Alla 25nmol/l kohta on raskekujuline vaegus. Üle 250nmol/l peetakse liiga kõrgeks näiduks ja mürgistus tekib taseme juures 375nmol/l. ( Tervisekooli konspekt)
Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustamiseks. Lastele normaalseks kasvuks. Seda on vaja ka normaalse südametegevuse ja verehüübivuse saavutamiseks ning stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
Ta on kõige mürgisem vitamiin. (võib saada kalamaksaõli liigtarvitamisel).
Parimad allikad on: kala, muna, või ja maks, piim.
Soovitav kogus: näiteks 2g kalamaksaõli või 60g küpsetatud lõhe või 120g munakollast või 600g hautatud maksa või 10 l piima.
Liiga suured D-vitamiini kogused suurendavad luude hõrenemist ja kaltsiumi sisaldust veres.
D-vitamiin aitab kaltsiumi imendada.
Kuna see vitamiin toimib kudedes hormoonina, seostavad paljud uurimused D-vitamiini defitsiidiga mitmete tänapäeva tsivilisatsiooni tõbede sümptomeid:
# lihaste nõrkus
# raskustunne jalgades
# krooniline lihaste ja/või luude valulikkus
# kurnatus või kergesti väsimine
# sagedased infektsioonid
# depressioon.
D-vitamiini puudus võib olla kõigil, kellel esinevad ebaselgetel põhjustel lihase-, liigese- ja luuvalud, fibromüalgia või kroonilise väsimuse sündroom, krooniline valu, k.a. migreenivalu. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 1)
Kalast saadav D-vitamiin on oluline tegur ja selle seos kasvajatega on väga huvitav. Tundub, et D-vitamiini piisav saamine võib olla vähki vähendavaks teguriks.(allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks)
Laste ja täiskasvanute soovituslik annus on igapäevaselt 10mcg ehk 400IU ja üle 60 aastaste kogus on 20mcg ehk 800IU.
12,5mcg=500IU.
Eestis peetakse normiks taset veres 75-250nmol/l Normaalseks saab lugeda 100-175nmol/l. Alla 25nmol/l kohta on raskekujuline vaegus. Üle 250nmol/l peetakse liiga kõrgeks näiduks ja mürgistus tekib taseme juures 375nmol/l. ( Tervisekooli konspekt)
Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustamiseks. Lastele normaalseks kasvuks. Seda on vaja ka normaalse südametegevuse ja verehüübivuse saavutamiseks ning stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
Ta on kõige mürgisem vitamiin. (võib saada kalamaksaõli liigtarvitamisel).
Parimad allikad on: kala, muna, või ja maks, piim.
Soovitav kogus: näiteks 2g kalamaksaõli või 60g küpsetatud lõhe või 120g munakollast või 600g hautatud maksa või 10 l piima.
Liiga suured D-vitamiini kogused suurendavad luude hõrenemist ja kaltsiumi sisaldust veres.
D-vitamiin aitab kaltsiumi imendada.
Kuna see vitamiin toimib kudedes hormoonina, seostavad paljud uurimused D-vitamiini defitsiidiga mitmete tänapäeva tsivilisatsiooni tõbede sümptomeid:
# lihaste nõrkus
# raskustunne jalgades
# krooniline lihaste ja/või luude valulikkus
# kurnatus või kergesti väsimine
# sagedased infektsioonid
# depressioon.
D-vitamiini puudus võib olla kõigil, kellel esinevad ebaselgetel põhjustel lihase-, liigese- ja luuvalud, fibromüalgia või kroonilise väsimuse sündroom, krooniline valu, k.a. migreenivalu. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 1)
Kalast saadav D-vitamiin on oluline tegur ja selle seos kasvajatega on väga huvitav. Tundub, et D-vitamiini piisav saamine võib olla vähki vähendavaks teguriks.(allikas: P.Saarnia Rasvad Terviseks)