Vesi ja vedelikutasakaal
Iga milliliitri vee aurustumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 kraadi, kulub 0,5-0,6 kcal soojusenergiat. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism mineraalsooli, uureaid ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki koos rasu lipiididega pärast nahabakterite mõjul higile spetsiifiline lõhna ning tagavad naha nõrgalt happelise pH väärtuse. (Allikas:Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Imikud vajavad ööpäevas vett 120...170ml/kg, 4-6aastased lapsed vajavad 75-100ml/kg kohta. Eluea jooksul vajab inimene üle 50 tonni vett. Täiskasvanu vajab keskmiselt 32ml 1kg kohta. st, et 75 kg kaaluv täiskasvanu vajab ca 2,4 liitrit vett, millest aga juba 0,3-0,4 liitrit katab organismi ainevahetuse käigus tekkiv vesi, toit ja joogid annavad ca 1,2-1,6 liitrit vett. (Allikas:Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Vedelikutasakaal:
Veemajandust ja selle tasakaalu meie kehas juhib osmoos ja kõik meie kehavedelikud- veri, lümf, rakkudesisene- ja rakkudevaheline vedelik on mereveega sarnaselt soolased ning osmoosi ülesanne on seda soolataset ühtlasena hoida. Vee liikumine raku seest välja ja tagasi on võrdlemisi vaba, sest rakumembraan laseb vett vabalt läbi, jättes vees lahustunud ained ja suuremad molekulid enamjaolt nö ukse taha. Vee liikumise eesmärk rakkude seest välja ja tagasi on tasakaalu püüdlemine, mida reguleerib osmoos- vee liikumine madalama kontsentratsiooniga ruumist kõrgema kontsentratsiooniga ruumi, kuni lahus mõlemal pool membraani tasakaalustub. ( allikas: Trenniajakiri sügis 2018)
Olukorrad, mis viivad süsteemi tasakaalust välja ja keha on sunnitud rohkem vett kinni hoidma:
1) Liigne naatrium
2) Äärmuslik süsivesikutest hoidumine. Alguses annab selline dieet kiire kaalulanguse vee arvelt, kuid dieedi lõppedes taastab kega oma glükogeenivarud koos selleks vajamineva suurema veekogusega: 1g glükogeeni seob 3g vett.
3) Ebapiisav vee tarbimine
4) Menüüs on vähe värskeid puu- ja köögivilju
5) Vähene liikumine ja istuv töö
6) Stressiolukorrad
7) Madal kaaliumi tase
8) alkohol ja teatud ravimite tarvitamine
9) menstruatsioon ja rasedus
----------------------------------------
Erilisandiga pudelataud veed: Suhkru olemasolu eeldab ka konservant naatriumbensoaadi (E211) lisamist. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Veepudeli sildil: väga madala soolsusega (sooli alla 50mg/l), väikese soolsusega(sooli alla 500mg/l) ja kõrge soolsusega(sooli üle 1500mg/l).
Imikud vajavad ööpäevas vett 120...170ml/kg, 4-6aastased lapsed vajavad 75-100ml/kg kohta. Eluea jooksul vajab inimene üle 50 tonni vett. Täiskasvanu vajab keskmiselt 32ml 1kg kohta. st, et 75 kg kaaluv täiskasvanu vajab ca 2,4 liitrit vett, millest aga juba 0,3-0,4 liitrit katab organismi ainevahetuse käigus tekkiv vesi, toit ja joogid annavad ca 1,2-1,6 liitrit vett. (Allikas:Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Vedelikutasakaal:
Veemajandust ja selle tasakaalu meie kehas juhib osmoos ja kõik meie kehavedelikud- veri, lümf, rakkudesisene- ja rakkudevaheline vedelik on mereveega sarnaselt soolased ning osmoosi ülesanne on seda soolataset ühtlasena hoida. Vee liikumine raku seest välja ja tagasi on võrdlemisi vaba, sest rakumembraan laseb vett vabalt läbi, jättes vees lahustunud ained ja suuremad molekulid enamjaolt nö ukse taha. Vee liikumise eesmärk rakkude seest välja ja tagasi on tasakaalu püüdlemine, mida reguleerib osmoos- vee liikumine madalama kontsentratsiooniga ruumist kõrgema kontsentratsiooniga ruumi, kuni lahus mõlemal pool membraani tasakaalustub. ( allikas: Trenniajakiri sügis 2018)
Olukorrad, mis viivad süsteemi tasakaalust välja ja keha on sunnitud rohkem vett kinni hoidma:
1) Liigne naatrium
2) Äärmuslik süsivesikutest hoidumine. Alguses annab selline dieet kiire kaalulanguse vee arvelt, kuid dieedi lõppedes taastab kega oma glükogeenivarud koos selleks vajamineva suurema veekogusega: 1g glükogeeni seob 3g vett.
3) Ebapiisav vee tarbimine
4) Menüüs on vähe värskeid puu- ja köögivilju
5) Vähene liikumine ja istuv töö
6) Stressiolukorrad
7) Madal kaaliumi tase
8) alkohol ja teatud ravimite tarvitamine
9) menstruatsioon ja rasedus
----------------------------------------
Arstliku kontrolli all kasutatakse rauarikast mineraalvett kehvveresuse ja menstruatsioonihäirete korral.
Sulfiidide ja kloriidide rikas mineraalvesi on näidustatud seedeelundite, sapi ja kuseteede, maksa ja neeruhaiduste korral.
Joodi ja broomirikast vett kasutatakse mõningate südame ja liigestehaiguste raviks.
Räniühenditest rikas mineraalvesi on põletikuvastase toimega ja võimendab organismise detoksifikatsiooni-protsesse.
Radoonirikkad mineraalveed leiavad kasutamist nt. kilpnäärme alatalituse, lipiidide ainevahetuse ergutamise ning krooniliste liigesehaiguste korral.
Kõik see käis välispidise kasutamise kohta.
Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte peristaltikat ning soodustavad toitainete ja vee imendumist. Hommikul enne sööki joodud klaasitäis gaseeritud mineraalvett soodustab sooletiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisusest tulenevaid hädasid. Samas miinuseks on: gaseeritud jook mõjub ärritavalt mao limaskestale, gastriidihaigetele ka pole hea. (Allikas:Normaalse söömise kursuste käsiraamat)
Süsihappegaas tekitab kihiseva vee, mis tundub joomisel jahedam, mõjub karastavalt, ergutab seedekulgla limaskesti, kiirendab seedenäärmete talitlust, tõhustab soolte peristaltikat ja soodustab toitainete imendumist. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Erilisandiga pudelataud veed: Suhkru olemasolu eeldab ka konservant naatriumbensoaadi (E211) lisamist. (allikas: Normaalne joomine M.Zilmer, A. Lill)
Veepudeli sildil: väga madala soolsusega (sooli alla 50mg/l), väikese soolsusega(sooli alla 500mg/l) ja kõrge soolsusega(sooli üle 1500mg/l).
Kaaliumirikkad veed on eriti kasulikud. Magneesiumirikkad veed (50mg või rohkem/l) on kindlasti tervislikud.
Mikroelementide suhtes peab olema ettevaatlikum. flouririkas on juba vesi kui ta on 1mg/l kohta. Võib tekkida fluoroosi oht.
Mineraalvesi on sobilik ka toidu valmistamiseks. Mineraalvesi aitab paremini toitu nautida, sest ta tervadab ja võimendab maitseaistinguid. Süsihappegaas (E290) on ainuke e-aine,mida võib olla normaalses mineraalvees.
Filter, mis eraldab veest ka kõik vajalikud mineraalid, ei ole kindlasti tervislik. Lisaks ka puhastava toimega filtritele on müügil ka vett ioniseerivad filtrid, mis muudavad vee aluselisemaks. Ioniseeritud vee molekulid on väiksemad ja seetõttu on vesi paremini omastatav. Ioniseeritud vesi neutraliseerib kehas vabu radikaale, olles seega sama tähtis kui antioksüdandid C-, E-, ja A-vitamiin. Toidu valmistamiseks ja joomiseks kraanist võetud vett võib mikroobide hävitamiseks ja maitse parandamiseks lasta külmkapis seista. (Allikas:Puhta toidu raamat. K.Naur Ü.Hõbemägi)