Valgud ehk proteiinid
Tuntuim transpordivalk on hemoglobiin. ( Allikas: Sportlase toitumise käsiraamat. S. Saarsalu, L. Virkus.)
Täpselt samuti nagu lause koosneb sõnadest ja sõnad omakorda tähtedest, koosnevad valgud peptiididest ja peptiidid omakorda aminohapetest. Lisaks aitavad valgud hoida veresuhkru tasakaalus.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Valgu kvaliteedi määrab temas sisalduvate aminohapete tasakaal. Laste puhul määratletakse osasid aminohappeid ka kui osaliselt asendamatuid, kuna lapse organism ei pruugi suuta neid piisavalt ise toota.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Valkude vajadus sõltuvalt vanusegrupist:
2-3aastat: 13grammi
4-8aastat: 19grammi
9-13aastat: 34grammi
14-18aastat: 46grammi tüdrukud, 52grammi poisid.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Istuva eluviisiga inimese ja tervisesportlase soovituslik valgukogus on 0,8-1,0g keha kilogrammi kohta. Lisavajadus valgu järele tekib siis, kui treeningkoormus on viis tundi nädalas või rohkem: Vastupidavusaladel 1,2-1,6g/kg kohta
Kiirus-ja jõualadel 1,3-2,0 g/kg kohta
Suurenenud valguvajadus on tingitud koormusega kaasnevatest lihaskoe kahjustustest. See pole vigastus, vaid kahjustus rakutasandil, mis on treeninguga normaalne kaasas käiv normaalne nähtus.( Allikas: Sportlase toitumise käsiraamat. S. Saarsalu, L. Virkus.)
Valkude ületarbimisel tekivad lagunemisprotsessil ained, mis on mürgised. Näiteks ammoniaak, mille väljutamine tekitab lisatööd neerudele. Suur kogus aminohappeid tähendab, et veres on liiga palju happeid, mida organism üritab neutraliseerida, vabastades luudes sisalduvat kaltsiumi. Tänaseks on tõestatud, et valgurikkad dieedid võivad põhjustada neeruhaigusi ja osteoporoosi, seega on tasakaal valkude tarbimisel väga tähtis.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Amonihapped ehitavad üles neurotransmittereid (keemilised sõnumitoojad). Kõige olulisemad neurotransmitterid on:
1) adrenaliin, noradrenaliin ja dopamiin tekitavad hea enesetunde, stimuleerivad ja motiveerivad meid ning aitavad toime tulla stressiga.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
2) GABA töötab stimuleerivatele neurotransmitteritele vastu ning aitab meil pärast stressi rahuneda ja lõdvestuda.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
3)Serotoniin hoiab meid õnnelikuna, parandab meie meeleolu ja kaotab meie mured.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
4)Atsetüülkoliin hoiab meie mõttetegevuse teravana, parandab mälu ja vaimset võimekust.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
5) Trüptamiinid hoiavad meid teovõimelisena; melatoniin näiteks hoiab organismi sünkroonis öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumisega.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Valgud koosnevad amonihapetest. Osasid aminohappeid on võimeline keha ise sünteesima,kuid osasid mitte. Neid mida ei suuda, nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks:
1) metioniini ja tsüsteiini metabolismi tulemusel tekkiva toksilise homotsüsteiini kõrge näit seostub otseselt südame- veresoonkonnahaiguste suurenenud riskiga. ( allikas: Ülle Hõbemägi Söö ja Sära 40+)1) adrenaliin, noradrenaliin ja dopamiin tekitavad hea enesetunde, stimuleerivad ja motiveerivad meid ning aitavad toime tulla stressiga.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
2) GABA töötab stimuleerivatele neurotransmitteritele vastu ning aitab meil pärast stressi rahuneda ja lõdvestuda.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
3)Serotoniin hoiab meid õnnelikuna, parandab meie meeleolu ja kaotab meie mured.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
4)Atsetüülkoliin hoiab meie mõttetegevuse teravana, parandab mälu ja vaimset võimekust.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
5) Trüptamiinid hoiavad meid teovõimelisena; melatoniin näiteks hoiab organismi sünkroonis öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumisega.(allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Valgud koosnevad amonihapetest. Osasid aminohappeid on võimeline keha ise sünteesima,kuid osasid mitte. Neid mida ei suuda, nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks:
2) leutsiin
3) isoleutsiin
4) lüsiin
5) fenüülalaniin
6) treoniin
7) trüptofaan
8) valiin.
9) histidiin
Aeginiin (ja arvatakse, et ka histidiin) on asendamatu vaid kasvuperioodil, täiskasvanu keha suudab seda juba ise toota.
Gliadiin- nisuvalk on tundud soole limaskesta kahjustuste tekitaja.(Allikas: Puhta toidu raamat. K. Naur Ü. Hõbemägi)
neid kõiki korraga leidub lihas,kalas,munas ning piimatoodetes.
Valkudest peaks tulema 10-20% meie päevasest energiast.
Ühe grammi toiduvalgu lõhustumine inimkehas annab umbes 4kcal energiat. Täiskasvanud inimese päevane valguvajadus on 0,8g toiduvalku keha ühe kilogrammi kohta. Raseduse ja imetamise ajal on see 10..20% suurem, kestvus-ja jõualade sportlastel on see samuti suurem. (allikas: Normaalse söömise kursuse käsiraamat)
Valgu liigne tarbimine tekitab rasvumist. Kui valku on palju, siis kasutab organism energia saamiseks rasva asemel valgu lagundamisel tekkivaid aminohappeid ning seetõttu rasv kuhjub. Liiga suure valgusisaldusega toit soodustab kaltsiumi väljaviimist kehast uriiniga, põhjustades luude hõrenemast.(allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Väide, et palju erinevat taimset toidukraami kombineerides saab kõik aminohapped kätte, pole tõsi mitmel põhjusel. Siinkohal vaid mõned neist: kogu see heterogeenne segu tuleb seedetraktil põhjalikult läbi hekseldada, mis omakorda tekitab väga suurt energia-ja ainekulu; häiritakse terve hulga toidukomponentide normaalset imendumist; kõrge kiudainesisaldusega toit halvendab valkude seedumist ja neis olevaid amionohappeid ei kasutata tõhusalt; organismi satub taimedega ka palju liigseid ühendeid ning nendest vabanemine tingib samuti teatud kulu. ( allikas: Ühiskond, inimene, elukeskkond R.Teesalu M.Zilmer)
Homotsüsteiin on aminohapete ainevahetuse toksiline vaheprodukt, mis soodustab ka
näiteks ateroskleroosi. Kuid üha enam tõendeid seob kõrget homotsüsteiinitaset depressiooniga. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)
Homotsüsteiin on ainevahetuse vaheprodukt, mis kuhjub, kui kehas on puudu foolhappest, B6- või B12-vitamiinist ning eriti metüülvormis B12
-st (otsige toidulisandit, mis sisaldab just seda vormi). Kõrgenenud homotsüsteiinitase on endoteeli düsfunktsiooni oluliseks põhjuseks.
Kõrgenenud homotsüsteiinitase on täiesti iseseisvaks südameinfarkti, insuldi ja perifeersete vaskulaarsete haiguste riskifaktoriks. Kõrge homotsüsteiinitaseme puhul muutuvad lipoproteiinide ladestused arterite seinas tihkemaks, vähendades sel viisil arterite elastsust. Sellega kaasneb vererõhu tõus. Kõrge homotsüsteiinitase ja sellega tavaliselt kaasnev foolhappe puudus langetavad lämmastikoksiidi (NO) ehk veresoonte lõõgastusfaktori taset, see aga tõstab samuti vererõhku.
Homotsüsteiinitaseme normaalsena hoidmiseks on vaja eelkõige B-grupi vitamiinide koostööd (foolhape ja vitamiinid B12, B6 ja B2) ning metüüldoonoreid (TMG, SAMe ja metüülB12-vitamiin). ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
Ühe grammi toiduvalgu lõhustumine inimkehas annab umbes 4kcal energiat. Täiskasvanud inimese päevane valguvajadus on 0,8g toiduvalku keha ühe kilogrammi kohta. Raseduse ja imetamise ajal on see 10..20% suurem, kestvus-ja jõualade sportlastel on see samuti suurem. (allikas: Normaalse söömise kursuse käsiraamat)
Valgu liigne tarbimine tekitab rasvumist. Kui valku on palju, siis kasutab organism energia saamiseks rasva asemel valgu lagundamisel tekkivaid aminohappeid ning seetõttu rasv kuhjub. Liiga suure valgusisaldusega toit soodustab kaltsiumi väljaviimist kehast uriiniga, põhjustades luude hõrenemast.(allikas: Toitu terviseks A. Soots)
Väide, et palju erinevat taimset toidukraami kombineerides saab kõik aminohapped kätte, pole tõsi mitmel põhjusel. Siinkohal vaid mõned neist: kogu see heterogeenne segu tuleb seedetraktil põhjalikult läbi hekseldada, mis omakorda tekitab väga suurt energia-ja ainekulu; häiritakse terve hulga toidukomponentide normaalset imendumist; kõrge kiudainesisaldusega toit halvendab valkude seedumist ja neis olevaid amionohappeid ei kasutata tõhusalt; organismi satub taimedega ka palju liigseid ühendeid ning nendest vabanemine tingib samuti teatud kulu. ( allikas: Ühiskond, inimene, elukeskkond R.Teesalu M.Zilmer)
Homotsüsteiin on aminohapete ainevahetuse toksiline vaheprodukt, mis soodustab ka
näiteks ateroskleroosi. Kuid üha enam tõendeid seob kõrget homotsüsteiinitaset depressiooniga. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)
Homotsüsteiin on ainevahetuse vaheprodukt, mis kuhjub, kui kehas on puudu foolhappest, B6- või B12-vitamiinist ning eriti metüülvormis B12
-st (otsige toidulisandit, mis sisaldab just seda vormi). Kõrgenenud homotsüsteiinitase on endoteeli düsfunktsiooni oluliseks põhjuseks.
Kõrgenenud homotsüsteiinitase on täiesti iseseisvaks südameinfarkti, insuldi ja perifeersete vaskulaarsete haiguste riskifaktoriks. Kõrge homotsüsteiinitaseme puhul muutuvad lipoproteiinide ladestused arterite seinas tihkemaks, vähendades sel viisil arterite elastsust. Sellega kaasneb vererõhu tõus. Kõrge homotsüsteiinitase ja sellega tavaliselt kaasnev foolhappe puudus langetavad lämmastikoksiidi (NO) ehk veresoonte lõõgastusfaktori taset, see aga tõstab samuti vererõhku.
Homotsüsteiinitaseme normaalsena hoidmiseks on vaja eelkõige B-grupi vitamiinide koostööd (foolhape ja vitamiinid B12, B6 ja B2) ning metüüldoonoreid (TMG, SAMe ja metüülB12-vitamiin). ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)