Reumatoidartriit (RA)
On põletikuline haigus, mille korral haigestuvad väikesed liigesed ning vahel ka siseorganid.
Haigusest võivad olla mõjutatud ka liigeste lähedased koed, nt limapaunad, kõõlustuped, lihased.
RA on autoimmuunsushaigus, mille korral immuunsussüsteemi rakud,mis peaksid kaitsma keha kahjulike sissetungijate eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid. Tegemist on kroonilise haigusega, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumisetega, ning seda ei saa välja ravida. RA võib muundada liigeseid juba mõne aastaga, enamasti on aga haiguse kulg mõõdukam. RA esineb 0,5-1% elanikkonnast. Usutakse ka, et geneetilisest soodumusest tingitud RA väljakujunemist mõjutavad oluliselt keskkondlikud faktorid, mille seast kõige olulisemat pole veel suudetud määrata. Küll aga peetakse näiteks suitsetamist üheks peamiseks RA vallandajaks neil, kellel on vastav geneetiline eelsoodumus. Näiteks on leitud, et nendel, kes joovad enam kui 3 tassi kohvi päevas, on suurem tõesnäosus haigestuda. Samuti on leitud, et madal temperatuur, kõrge õhurõhk ja kõrge niiskuse tase suurendavad RA-st tingitud valulikkust. Meie põhjamaine kliima näib selles mõttes ebasoodsana. ( Allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 11).
Reumaatiliste haiguste puhul tuleb tänapäeval kõne alla ka mandlite eemaldamine, kui on tekkinud kahtlus, et mandlid on haiguse põhjustajad. ( Allikas: Võluv soolestik J.Enders)
RA seos seedimisega:
On tuvastatud iseloomulikke muutusi RA-haigete väljaheite mikroflooras, samuti on leitud, et RA-haigetel ilmneb rohkem peensoole bakterite ülekasvu, mis omakorda on seotud haiguse aktiveerumisega. Oma osa haiguse kulgu võib anda ka RA-haigetel esinev kõhuväärme ensüümide ebapiisavast eritusest tingitud seedimise puudulikkus ja/või madal maohappe tase. RA-haigetel esineb lisaks muutustele soolestiku mikroflooras ja sooleseina suuremat läbilaskvust, mistõttu organismi jõuab rohkem antigeene-kahjulikke kehavõõraid aineid ja osakesi. Soolepõletikke võivad soodustada nii reaktsioonid ebasobivale toidule kui ka bakterite poolt eritatud toksiinid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid aga, mida RA-haigetele sageli välja kirjutatakse, võivad olukorda veelgi halvendada. ( Allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 11)
RA ja toidutalumatus:
On rohkesti andmeid selle kohta, et RA-haigete seisundit parandab teatud toiduainete eemaldamine menüüst. On abi olnud nn eliminatsioonidieedist, millega tehakse kindlaks konkreetsete inimeste jaoks probleemsed toiduained. Selle meetodiga on saavutatud seisundi paranemine 30-40%-il RA-haigetest, kellest mõned on lõpetanud ravimite tarvitamise ning pärast seda elanud sümptomitevabalt 12 aastat või enamgi. On uuritud ka RA seoseid allergiatega. Allergiat põhjustava toiduaine tarvitamine seondub põletikunäitajate tõusuga veres, mis annab alust arvata, et ka allergilised reaktsioonid annavad panuse põletiku süvenemisse. ( Allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 11)
RA ja toitude valik:
On andmeid selle kohta, et RA-haiged on saanud abi paastumisest. Juba mõni päev pärast paastu algust vähenevad liigesevalud, paistetus, liigeste hommikune jäikus ja teised artriidi sümptomid. Paastumine vähendas ka sooleseina läbilaskvust. Märgatava paranemise on kaasa toonud näiteks väga madala rasvasisaldusega vegandieet (päevasest energiavajadusest katsid rasvad tavapärase 25-30% asemel 10%). Veganluse poolt räägib ka see, et põletikulise polüartriidi tekkimise ühe riskifaktorina on uuringutes välja toodud punase liha söömist, ning et RA-haigetel võib olla kasu paastumisest, millele järgneb vegandieet. Positiivseid tulemusi on saadud ka taimse toortoiduga, mis on ensüümide-, laktobastillide -ja antioksüdantiderikas. Abi on ka vahemeredieedist. ( Allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 11)
RA ja antioksüdandid:
On leitud seos RA ja antioksüdantide tarbimise vahel. Antioksüdantse toimega mineraalid on näiteks tsink ja seleen. Vitamiinidest aga A- ( ja selle eellane beeta-karoteen), E, C ja Q-vitamiin. Uuringud on näidanud, et E-vitamiini ja teiste antioksüdantide tarbimine vähendab RA-haigetel oluliselt valu, piisav A-vitamiini, C-vitamiini ja seleeni tarvitamine võib aidata võidelda oksüdatiivse stressi vastu, ning foolhappe ja B12-vitamiini manustamine aitab neil, kes tarvitavad ravimina metotreksaati, vähendada sageli ettetulevat homotsüsteiinitaseme tõusu ja sellest tingitud terviseprobleeme. Nendel aga, kes tarvitavad kortikosteroide, on luu hõrenemise ennetamiseks abi kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitamisest, ning raua tarvitamine aitab ennetada aneemiat. D-vitamiini tasemel võib olla ka otsene seos osteoporoosiga ja RA-ga. ( Allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 11)
Tsink: Ra-haigete kehas on täheldatud tsingipuudust ning see võib olla üheks põletikku soodustavaks faktoriks. Patsiente, kes kasutavad RA raviks kortikosteroide, võib ohustada tsingipuudus, sest nende ravimite kasutamine vähendab tsingitaset vereseerumis, millele viitab tsingitaseme tõus uriinis. ( Allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 11)
RA ja rasvhapped:
Kasulikku toimet RA puhul on näidanud ja kuningakepiõli- ja kurgirohuõlipreparaadid, mis on head gamma-linoleenhappe allikad, ning millel on ka kerge põletikuvastane mõju. ( Allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 11)
On tõendatud, et teatavaid haigusi ( näiteks osteoporoos, reumatoidartriit, podagra jt) võib mõjutada organismis happelisust soodustavate toiduainete liigne osakaal menüüs. Vahet tuleb teha happeliste/ aluseliste ja organismis happelisust/ aluselisust tekitavate toiduainete vahel. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 18)
Maavitsalised köögiviljad on paljudele igapäevaseks toiduks. Samas on erialases kirjanduses märkimist leidnud, et maavitsalised toidutaimed võivad olla krooniliste põletikuliste protsesside, sealhulgas artriidi ägenemise põhjuseks, mistõttu soovitatakse artriidi- eriti just autoimmuunhaigusena tuntud reumatoidartriidi puhul nende söömist piirata. Alkaloididesisaldus on see, mida neile fütotoitainete- ja vitamiinirikastele köögiviljadele ette heidetakse, ja mis tundliku inimese organismis ebasoovitavaid protsesse esile võib kutsuda. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)