Kartul
Parima kartuli taimse valgu omastatavuse organismis saame, kui ühendame selle piima-ja munavalkudega, seega on kartulitoidud koos piima ja munaga meile hästi omased. Koorega keedetud kartul sisaldab 2x rohkem vitamiini C kui kooritud.
Idude tekkides hakkab kartuli keemiline koostis muutuma. Idukohtadel kasvab mürgise solaniini sisaldus, mis võib põhjustada kõhuvalu ja -lahtisust, aga ka üldist ärritust ja närvivalu .(Allikas: Puhta toidu raamat. K. Naur Ü. Hõbemägi)
100g kartuleid annab umbes 70-90 kcal. Kartul sobib igati hommiku-ja lõunasöögi osaks, mitte aga õhtuseks kere täisparkimise materjaliks. Kartul pole küll rikkaim c-vitamiiniallikas, kuid kuna kartulit tarbitakse üpris palju, siis värske kartul on meil üheks oluliseks c-vitamiiniallikaks. Kartulis on ka märkimisväärselt b-rühma vitamiine. Vanas kartulis on vähem vitamiine.(allikas: normaalse söömise kursuste käsiraamat)
C-vitamiini on 100g kartulis 19mg, kooreta keedetud kartulis aga 6mg. C-vitamiini sisaldus kartulis väheneb 2 esimese säilituskuu jooksul 40%. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kartulis leidub ka glükoalkaloide- mürgiseid ühendeid, mida taimed sünteesivad nii kasvuperioodil kui koristusjärgselt, et kaitsta end bakterite, seente, viiruste, putukate ja loomade eest. Glükoalkaloidid (GA) solaniin ja sakoniin moodustavad kõigist kartulis leiduvatest glükoalkalodidest 95%. Suure GA- sisaldusega kartulite söömine raseduse ajal võib kahjustada ja loote arengut. Sakoniin on toksilisem kui solaniin ning ka suurema teratogeense ( loote väärarengut põhjustava) mõjuga. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Uuringud on näidanud, et orgaaniliselt kasvatatud kartulites on veidi enam GA-d kui pestitsiididega kasvatatud kartulites. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kartulite koristusjärgne kokkupuude valguse, soojuse või mehaaniliste vigastustega stimuleerib GA sünteesi. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kartulid, mis on põllul või hoiustamisel puutunud kokku valgusega, muutudad klorofülli kogunemise tõttu roheliseks. Roheliseks võib muutuda koor, kuid värvimuutus võib ulatuda ka mugula sisemusse. Mürgine aga polemitte valguse toimel tekkinud klorofüll, vaid valguse kui stressori mõjul kartulis tekkinvad mugulat kaitsvad GA-d solaniin ja sakoniin,mis on värvitud, kuid annavad kartulile kibeda maitse. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kodusest kartulivalmistamise viisidest vähendab keetmine sakoniini ja soalniini taset vastavalt 3,5 ja 1,2%, mikrolaineahjus küpsetamine üldist GA taset umbes 15%. Frittimisel täheldatakse märkimisväärset mõju alates temperatuurist 170C, 210 kraadi juures kaob 10 minutiga umbes 40% GA-st. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
GA liialduse tunneme ära: seedekulgla haavandid, limaskesta kahjustused, kõhuvalud, kõhukinnisus- või lahtisus, apaatia, unisus, peavalu, peapööritus. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Alkalodid on taimedes sisalduvad aluselise reaktsiooniga vees lahustumatud lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid, mis moodustavad hapetega vees lahustuvaid sooli. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Idude tekkides hakkab kartuli keemiline koostis muutuma. Idukohtadel kasvab mürgise solaniini sisaldus, mis võib põhjustada kõhuvalu ja -lahtisust, aga ka üldist ärritust ja närvivalu .(Allikas: Puhta toidu raamat. K. Naur Ü. Hõbemägi)
100g kartuleid annab umbes 70-90 kcal. Kartul sobib igati hommiku-ja lõunasöögi osaks, mitte aga õhtuseks kere täisparkimise materjaliks. Kartul pole küll rikkaim c-vitamiiniallikas, kuid kuna kartulit tarbitakse üpris palju, siis värske kartul on meil üheks oluliseks c-vitamiiniallikaks. Kartulis on ka märkimisväärselt b-rühma vitamiine. Vanas kartulis on vähem vitamiine.(allikas: normaalse söömise kursuste käsiraamat)
C-vitamiini on 100g kartulis 19mg, kooreta keedetud kartulis aga 6mg. C-vitamiini sisaldus kartulis väheneb 2 esimese säilituskuu jooksul 40%. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kartulis leidub ka glükoalkaloide- mürgiseid ühendeid, mida taimed sünteesivad nii kasvuperioodil kui koristusjärgselt, et kaitsta end bakterite, seente, viiruste, putukate ja loomade eest. Glükoalkaloidid (GA) solaniin ja sakoniin moodustavad kõigist kartulis leiduvatest glükoalkalodidest 95%. Suure GA- sisaldusega kartulite söömine raseduse ajal võib kahjustada ja loote arengut. Sakoniin on toksilisem kui solaniin ning ka suurema teratogeense ( loote väärarengut põhjustava) mõjuga. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Uuringud on näidanud, et orgaaniliselt kasvatatud kartulites on veidi enam GA-d kui pestitsiididega kasvatatud kartulites. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kartulite koristusjärgne kokkupuude valguse, soojuse või mehaaniliste vigastustega stimuleerib GA sünteesi. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kartulid, mis on põllul või hoiustamisel puutunud kokku valgusega, muutudad klorofülli kogunemise tõttu roheliseks. Roheliseks võib muutuda koor, kuid värvimuutus võib ulatuda ka mugula sisemusse. Mürgine aga polemitte valguse toimel tekkinud klorofüll, vaid valguse kui stressori mõjul kartulis tekkinvad mugulat kaitsvad GA-d solaniin ja sakoniin,mis on värvitud, kuid annavad kartulile kibeda maitse. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Kodusest kartulivalmistamise viisidest vähendab keetmine sakoniini ja soalniini taset vastavalt 3,5 ja 1,2%, mikrolaineahjus küpsetamine üldist GA taset umbes 15%. Frittimisel täheldatakse märkimisväärset mõju alates temperatuurist 170C, 210 kraadi juures kaob 10 minutiga umbes 40% GA-st. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
GA liialduse tunneme ära: seedekulgla haavandid, limaskesta kahjustused, kõhuvalud, kõhukinnisus- või lahtisus, apaatia, unisus, peavalu, peapööritus. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Alkalodid on taimedes sisalduvad aluselise reaktsiooniga vees lahustumatud lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid, mis moodustavad hapetega vees lahustuvaid sooli. ( allikas: ajakiri toitumisteraapia nr: 21)
Raviomadused: Keeta kartulid ilma koorega ja ilma soolata, seda vett juua. 7-8päeva järjest enne sööki 0,5 klaasi. See on hea pärast koormusvaba päeva, liigesepõletiku puhul, südame ja külmetushaiguste puhul. Reumahaigetel iga päev 1kl pärast sööki. Kuur läbi viia sügisest veebruarini, enne kui kartulile tulevad idandid külge. Idude tekkides suureneb mürgise solaniini hulk. kartulid aseta juba keevasse ja soolatud vette, sest sool pidurdab c-vitamiini lagunemist.
Karedamas vees aedviljad pehmenevad aeglasemalt.
Köögivili pannakse keeva vette. Peeti ja porgandit keeta soolata, sest muidu keemise aeg pikeneb.
Köögiviljas säilivad vitamiinid praadides paremini kui keetmisel, sest praadimise aeg on lühem.Viilutatud või riivitud kartulite puhul tekib oksüdatsiooni käigus üpris kiiresti melaniin, mis asub hävitama vitamiine. ( allikas: M.Haxter Hea toidu aabits)