Bioelemendid ehk mineraalained
Makroelementide sisaldus kehas on üle 0.01%:
Kaltsuim(ca)- Kaltsiumi päevanormid on 1000-1300mg. Ohutu ülempiir on 2500mg (allikas: tervisekooli konspekt)
Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajalikust kaltsiumist. Piima kaltsiumisisaldus on väga suur, keskmiselt 120mg 100grammis piimas. Piimatooted on inimkehale väga hästi omastatavas vormis. Üldiselt imendub organismis 20-30% toiduga saadud kaltsiumist, kuid see näitaja võib kõikuda 10-60% piirides. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Kergesti omastame kaltsiumi ka kalast, mida süüakse peenikeste luudega.
Taimedest sisaldavad kaltsiumit spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, merevetikad, kuivatatud puuviljad jm.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Pikad paastud mõjutavad Ca-tasakaalu. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Happelist jääki jätva toidu rohkus ( palju loomset toitu ja suhkrut, toidu kõrge soolasisaldus, kohv) ja küllastatud rasvaderikas toit takistab kaltsiumi omastamist ning kulutab organismi kaltsiumivarusid. Tekkiv happeline keskkond on vaja kaltsiumi ja teiste mineraalidega neutraliseerida. Luude tihedust mõjutab ka kohvi joomine. Õle 300mg kofeiini päevas ( mis võrdub u 514g ehk 2 tassi valmiskohviga) kiirendas luutiheduse kadu ka selgroos. Tihedad luud ei ole tingimata tugevad. Mineraalid annavad luudele tiheduse ja jäikuse, kollageen paindlikkuse. Ilma paindlikkuseta muutuvad luud rabedaks ja murduvad kergesti. Kaltsium ja D-vitamiin võtmine koos K2-vitamiiniga toob nii luude kui ka südame-veresoonkonna tervise hoidmisel suurema kasu. K2 vitamiin aktiveerib luukoes hormoon osteokaltsiini, mis meelitab kaltsiumi imenduma just luukoes. K2 vormi leidub vähesel määral ka toidus, kuid peamiselt sünteesivad seda K1-vormist soolebakterid. Seega, ilma K2- vitamiinita võib D-vitamiini poolt lahkelt kaasa kutsutud kaltsium hakata töötama meie vastu ning põhjustada muude ebameeldivuste hulgas ka lupjumast, sapi-ja neerukivide, liigeste jäikust, tselluliiti, armkude . ( allikas: Ülle Hõbemägi Söö ja Sära 40+)
Kaltsiumist sõltub vere hüübimine ning selle puudusel tekivad kergelt verejooksud. Kaltsium eritub luudest une ajal ja lamades, seismine hoiab teda luudes kinni. Kui inimene luid ei kasuta, annab ta neile teate "ma ei vaja nii tugevaid luid". Kõndimine paneb luu vetruma ja see algatab muutuse luukoe moodustamises. Hammaste puhul on närimine see, mis hoiab neid tugevana. (allikas: tervisekooli konspekt)
Kaltsiumi imendumist takistavad oksaalhape, fütaat, naissuguhormooni östrogeeni teisendid, samuti rohke aspiriini tarvitamine. Oksaalhapet leidub spinatis, rabarberis jt toiduainetes, annavad kaltsiumiga lahustumatuid ühendeid. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kestev mõõdukas kaltsiumivaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste nõrgenemist, kõhukinnisust, lihaste- ja närvide ebatüüpilist ärrituvust, lastel kasvuhäireid ja - valusid. Kauaaegsed puuduse tunnused on luude pehmumine, osteoporoos, lihaskrambid. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Liigne kaltsium võib ka sadeneda välja neerudes neerukividena. (allikas: Toitu terviseks A.Soots)
Ca/Mg suhe Ca kasuks viib hüübimise suurenemisele. Kui Mg vähe, siis nii Ca kui Na kuhjuvad rakus, tuues kaasa vererõhu tõusu.(allikas: tervisekooli konspekt)
Kui on piimavaba dieet, siis soovitatakse tarbida toitude koostises vähemalt 2 teelusikatäit ( umbes 2,5g) kuivatatud maitsetaimede segu. Taimedes sisalduvad oksaal-, fütiin- ja uroonhape vähendavad kaltsiumi biosaadavust. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 20)
Kaltsium ei lagune toidu kuumtöötlemisel, küll aga satub seda keetmisel keeduvette. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 20)
Kaalium (k)-
Päevas vajavad naised ja mehed 1800-5000mg (tervisekooli konspekti järgi: naised 3100mg, meestel 3500mg, turvaline kõrgeim on 3700mg).
Parimad magneesiumi- ja kaaliumilisandid on aspartaadi vormis, või siis seotud Krebsi tsükli vaheainetega (malaadina, suktsinaadina, fumaraadina, tsitraadina). Kaaliumilisandite tarbimine ei ole turvaline neerupuudulikkuse korral! ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
Naatrium (na)-Naatriumi päevanormid on 1200-3500mg. Lõviosa tarbitud naatriumist saame keedusoolast. Vaid 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame toiduainete loomuliku koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise toitu valmistades ja süües. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D-vitamiin. Valgurikas toit häirib naatriumi imendumist. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Tavalisel segatoitu sööval inimesel naatriumipuudust ei teki. Erandiks on sooladevaese vee megatarbimisel ja taimetoitlastel kes soola ei tarbi. Naatriumipuuduse tunnused on kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus. Kestva puuduse korral: lihaskrambid, reumaatilised nähud ja närvivalu ehk neuralgia. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Naatriumisisalduse sihilik vähendamine ravitoitlustuse eesmärgil on näidustatud tursete, südamepuudulikkuse, ägedalt kulgevate bakterihaiguste korral, mis põhjustavad valkude sattumist uriini. Ka raseduse korral pole kestev liigne naatrium kasulik. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Teelusikatäis soola, mis kaalub ligikaudu 5 grammi, sisaldab umbes 2 grammi naatriumi. Ööpäevas suudavad neerud toime tulla 20-30grammi keedusoolaga.
Liigne kasutamine võib põhjustada: maovähki, insulte, jalgade ja näo turseid, osadel soodustab naatrium hüpertoonia teket. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
väävel(s)-parandab kõhre- artriidi korral ja ka liigesehaiguste korral, ka psoriaasi korral. Must küüslauk-ilma intensiivse lõhnata. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Väävel on nelja aminohappe koostises: metioniin, tsüsteiin, tsüstini ja tauriin, millel on kehas väga tähtis roll, eriti detoksifikatsioonis ehk mürkidest puhastumisel. ( allikas: tervisekooli konspekt)
On oluline naha, juuste ja küünte, liigeste ja kõhrede normaalseks ehitusese ja talitluses, teda tuntakse kui immuunsüsteemi stimuleerijat. Väävel säilitab kudede elastsuse, vähendab küünte rabedust.(allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: küüslauk, sibul, muna, juust, kohupiim, liha, kala, pähklid, oad, kapsad. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
veel saame väävlit: sinep, karulauk, mädarõigas. Et väävlit on paljudes toiduainetes, siis tavaliselt selle puudust ei teki. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
kloor(cl)
Kloori päevanormid: 1700-5100mg. Kloori pole vaja lisaks tarbida, sest kloorivajadus kaetakse toidust saadava keedusoolaga. Taimedes on kloori rohkesti merevetikates, koirohus, salvei, münt jt. Kloori on ka karikloomades ja karpides, pärmiekstrakt. Klooripuudust peaaegu ei esine. Selle puudus võib tekkida buliimikutel ja neil kes on haiguse tõttu pikalt oksendanud. Klooripuuduse tunnused on nõrgenenud lihaskokkutõmbed, seedehäired, nõrkus, iiveldus, juuste väljalangemine, hammaste lagunemine. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
fosfor(P),
Vajalik energiamajanduses. Päevanormid meestel 1000-1800mg, naistel 800-1800mg. (soovitatav annus tervisekooli konspekti järgi on 600mg täiskasvanule, 700mg rasedale ja 900mg imetavale emale)
Fosforivaegust normaalset segatoitu süües tavaliselt pole. Rohkesti on fosforit: piimas ja piimatoodetes, sest piimasuhkur kaseiin ongi fosforit sisaldav liitvalk. juustud, kohupiimad, piimapulbrid. Rohkesti saab fosforit ka lihast, loomsetest subproduktidest, munakollasest, merekaladest. Taimedest on fosforirikkad: uba, hernes, lääts, päevalille-, seesami-, kõrvitsa-, piiniaseemned, rukis, nisu, riis, pähklid, mandlid, rosinad, seened, kuivpärm, presspärm, pärmiekstrakt. Liigset fosforit saab teatud määrani luudes talletada, ka fosforivaegust aitavad kompenseerida luud. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Mida suurem on P tase võrreldes Ca-ga, seda rohkem eritub Ca uriiniga. Vähe Ca ja palju P on seotud osteoporoosiga. Selline vahekord on näiteks punasel lihal, linnulihal, karastusjookidel. (allikas: tervisekooli konspekt)
P on lisatud toidule fosfaatides, mis võivad soodustada hüperaktiivsust ja allergiat. Fosfaate kasutatakse toiduainetööstuses nende puhverdava, emulgeeriva ja vett siduva toime tõttu. (allikas: tervisekooli konspekt)
Kaltsuim(ca)- Kaltsiumi päevanormid on 1000-1300mg. Ohutu ülempiir on 2500mg (allikas: tervisekooli konspekt)
Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajalikust kaltsiumist. Piima kaltsiumisisaldus on väga suur, keskmiselt 120mg 100grammis piimas. Piimatooted on inimkehale väga hästi omastatavas vormis. Üldiselt imendub organismis 20-30% toiduga saadud kaltsiumist, kuid see näitaja võib kõikuda 10-60% piirides. ( allikas: Normaalne söömine. M.Zilmer, U.Kokassaar, T.Vihalemm)
Kergesti omastame kaltsiumi ka kalast, mida süüakse peenikeste luudega.
Taimedest sisaldavad kaltsiumit spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, merevetikad, kuivatatud puuviljad jm.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Pikad paastud mõjutavad Ca-tasakaalu. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Happelist jääki jätva toidu rohkus ( palju loomset toitu ja suhkrut, toidu kõrge soolasisaldus, kohv) ja küllastatud rasvaderikas toit takistab kaltsiumi omastamist ning kulutab organismi kaltsiumivarusid. Tekkiv happeline keskkond on vaja kaltsiumi ja teiste mineraalidega neutraliseerida. Luude tihedust mõjutab ka kohvi joomine. Õle 300mg kofeiini päevas ( mis võrdub u 514g ehk 2 tassi valmiskohviga) kiirendas luutiheduse kadu ka selgroos. Tihedad luud ei ole tingimata tugevad. Mineraalid annavad luudele tiheduse ja jäikuse, kollageen paindlikkuse. Ilma paindlikkuseta muutuvad luud rabedaks ja murduvad kergesti. Kaltsium ja D-vitamiin võtmine koos K2-vitamiiniga toob nii luude kui ka südame-veresoonkonna tervise hoidmisel suurema kasu. K2 vitamiin aktiveerib luukoes hormoon osteokaltsiini, mis meelitab kaltsiumi imenduma just luukoes. K2 vormi leidub vähesel määral ka toidus, kuid peamiselt sünteesivad seda K1-vormist soolebakterid. Seega, ilma K2- vitamiinita võib D-vitamiini poolt lahkelt kaasa kutsutud kaltsium hakata töötama meie vastu ning põhjustada muude ebameeldivuste hulgas ka lupjumast, sapi-ja neerukivide, liigeste jäikust, tselluliiti, armkude . ( allikas: Ülle Hõbemägi Söö ja Sära 40+)
Kaltsiumist sõltub vere hüübimine ning selle puudusel tekivad kergelt verejooksud. Kaltsium eritub luudest une ajal ja lamades, seismine hoiab teda luudes kinni. Kui inimene luid ei kasuta, annab ta neile teate "ma ei vaja nii tugevaid luid". Kõndimine paneb luu vetruma ja see algatab muutuse luukoe moodustamises. Hammaste puhul on närimine see, mis hoiab neid tugevana. (allikas: tervisekooli konspekt)
Kaltsiumi imendumist takistavad oksaalhape, fütaat, naissuguhormooni östrogeeni teisendid, samuti rohke aspiriini tarvitamine. Oksaalhapet leidub spinatis, rabarberis jt toiduainetes, annavad kaltsiumiga lahustumatuid ühendeid. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kestev mõõdukas kaltsiumivaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste nõrgenemist, kõhukinnisust, lihaste- ja närvide ebatüüpilist ärrituvust, lastel kasvuhäireid ja - valusid. Kauaaegsed puuduse tunnused on luude pehmumine, osteoporoos, lihaskrambid. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Liigne kaltsium võib ka sadeneda välja neerudes neerukividena. (allikas: Toitu terviseks A.Soots)
Ca/Mg suhe Ca kasuks viib hüübimise suurenemisele. Kui Mg vähe, siis nii Ca kui Na kuhjuvad rakus, tuues kaasa vererõhu tõusu.(allikas: tervisekooli konspekt)
Kui on piimavaba dieet, siis soovitatakse tarbida toitude koostises vähemalt 2 teelusikatäit ( umbes 2,5g) kuivatatud maitsetaimede segu. Taimedes sisalduvad oksaal-, fütiin- ja uroonhape vähendavad kaltsiumi biosaadavust. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 20)
Kaltsium ei lagune toidu kuumtöötlemisel, küll aga satub seda keetmisel keeduvette. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 20)
Magneesium(mg)-
Eriliselt tähtis mineraal, süsivesikute ainevahetuses oluliste ensüümide kofaktor. Mg vähesuses on rakud energiapuuduses. Mg töötab koos Ca-ga, kontrollib väravat, mille kaudu Ca siseneb rakku, et toota ATP-d elulisteks funktsioonideks. (allikas: tervisekooli konspekt)
Kogu keha magneesiumist 27% sisaldub meie lihastes ja 60% luudes. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)
Päevas vajavad naised ja mehed 320-450mg magneesiumit. ( tervisekooli konspekti järgi: naised 320mg, mehed 380mg, ülempiir on 700mg) Magneesiumi nimetus on tulnud Vana-Kreeka linna Magneesia järgi.Taimed on magneesiumirikkad Magneesiumirikkuse järgi saab taimsed toiduained jagada kolme rühma: 1) väga magneesiumirikkad on kõrvitsa- ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid ja kakaopulber. 2) keskmise magneesiumirikkusega on mandlid, India pähklid, Kreeka pähklid, pistaatsia pähklid, pekaanipähklid, kookoshelbed, täistera-, kaera- ja neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama, ja mitmed oad. samas sisaldavad enamus nendest toiduainetest ka ühendeid, mis takistavad magneesiumi imendumist. Loomsetes toiduainetes on magneesiumit suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on jällegi parem. Söödud magneesiumist imendub kolmandik kuni pool. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Teda leidub pruunis riisis, avokaados, tatras, mandlites, pekaaniapähklites, India (cachew) pähklites ja kuivatatud aprikoosis. Samuti on magneesiumi ka rohelistes köögiviljades ja võrsetes. (Allikas: Puhta toidu raamat. K. Naur Ü. Hõbemägi)
Üks magneesiumi paljudest ülesannetest organismis on lõdvestada lihaseid ja kuna magneesium ühtlasi lõdvestab ja kopsulihaseid, siis võib ta ära hoida või leevendada ägedaid astmahoogusid. Magneesium leevendab ka unehäireid. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Magneesiumi sisaldavad seemned, pähklid, köögi-ja puuviljad, rohelised leherikkad köögiviljad nagu lehtkapsas ja spinat. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Magneesiumi imendumist takistavad: termiline töötlemine, oksal-ja fütiinhape, mida saame teiste taimsete toitudega, liigne alkohol. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Magneesiumi imendumist soodustab B6 ja C vitamiin, ilma B6-ta ei imendu. Lisandit tarbida eraldi rasvasest toidust.
Magneesiumivaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid,vererõhu tõus, südame arütmia, koordinatsioonihäired, depressioon, peavalud, närvilisushood, unehäired, letargia, luukoe nõrkus, osteoporoos jne. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
On võimalik, et magneesiumipuuduse all kannatavate rasedate lapsed võivad suurema tõenäosusega haigestuda epilepsiasse. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
Magneesiumi imendumist ja eritumist mõjutavad erinevad hormoonid. On tõestatud, et 1,25 dihüdroksüvitamiin D võib stimuleerida soolestikus magneesiumi imendumist. Magneesiumi eritumisele aitava kaasa näiteks östrogeen. Seega võib östrogeeni asendusravi normaliseerida hüpermagneseemia, mis esineb sageli postmenopausis naistel. ( allias: tevisekooli referaat universaalne magneesium)
Eriliselt tähtis mineraal, süsivesikute ainevahetuses oluliste ensüümide kofaktor. Mg vähesuses on rakud energiapuuduses. Mg töötab koos Ca-ga, kontrollib väravat, mille kaudu Ca siseneb rakku, et toota ATP-d elulisteks funktsioonideks. (allikas: tervisekooli konspekt)
Kogu keha magneesiumist 27% sisaldub meie lihastes ja 60% luudes. ( allikas: Laste toitumine ja tervis, toitumissoovitused eesti toitumisterapeutidelt)
Päevas vajavad naised ja mehed 320-450mg magneesiumit. ( tervisekooli konspekti järgi: naised 320mg, mehed 380mg, ülempiir on 700mg) Magneesiumi nimetus on tulnud Vana-Kreeka linna Magneesia järgi.Taimed on magneesiumirikkad Magneesiumirikkuse järgi saab taimsed toiduained jagada kolme rühma: 1) väga magneesiumirikkad on kõrvitsa- ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid ja kakaopulber. 2) keskmise magneesiumirikkusega on mandlid, India pähklid, Kreeka pähklid, pistaatsia pähklid, pekaanipähklid, kookoshelbed, täistera-, kaera- ja neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama, ja mitmed oad. samas sisaldavad enamus nendest toiduainetest ka ühendeid, mis takistavad magneesiumi imendumist. Loomsetes toiduainetes on magneesiumit suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on jällegi parem. Söödud magneesiumist imendub kolmandik kuni pool. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Teda leidub pruunis riisis, avokaados, tatras, mandlites, pekaaniapähklites, India (cachew) pähklites ja kuivatatud aprikoosis. Samuti on magneesiumi ka rohelistes köögiviljades ja võrsetes. (Allikas: Puhta toidu raamat. K. Naur Ü. Hõbemägi)
Üks magneesiumi paljudest ülesannetest organismis on lõdvestada lihaseid ja kuna magneesium ühtlasi lõdvestab ja kopsulihaseid, siis võib ta ära hoida või leevendada ägedaid astmahoogusid. Magneesium leevendab ka unehäireid. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Magneesiumi sisaldavad seemned, pähklid, köögi-ja puuviljad, rohelised leherikkad köögiviljad nagu lehtkapsas ja spinat. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Magneesiumi imendumist takistavad: termiline töötlemine, oksal-ja fütiinhape, mida saame teiste taimsete toitudega, liigne alkohol. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Magneesiumi imendumist soodustab B6 ja C vitamiin, ilma B6-ta ei imendu. Lisandit tarbida eraldi rasvasest toidust.
Magneesiumivaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid,vererõhu tõus, südame arütmia, koordinatsioonihäired, depressioon, peavalud, närvilisushood, unehäired, letargia, luukoe nõrkus, osteoporoos jne. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
On võimalik, et magneesiumipuuduse all kannatavate rasedate lapsed võivad suurema tõenäosusega haigestuda epilepsiasse. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
Magneesiumi imendumist ja eritumist mõjutavad erinevad hormoonid. On tõestatud, et 1,25 dihüdroksüvitamiin D võib stimuleerida soolestikus magneesiumi imendumist. Magneesiumi eritumisele aitava kaasa näiteks östrogeen. Seega võib östrogeeni asendusravi normaliseerida hüpermagneseemia, mis esineb sageli postmenopausis naistel. ( allias: tevisekooli referaat universaalne magneesium)
Kaalium (k)-
Päevas vajavad naised ja mehed 1800-5000mg (tervisekooli konspekti järgi: naised 3100mg, meestel 3500mg, turvaline kõrgeim on 3700mg).
Parimad magneesiumi- ja kaaliumilisandid on aspartaadi vormis, või siis seotud Krebsi tsükli vaheainetega (malaadina, suktsinaadina, fumaraadina, tsitraadina). Kaaliumilisandite tarbimine ei ole turvaline neerupuudulikkuse korral! ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
Kaalium ja naatrium on omavahel talitluslikult seotud ja nende koostöö on inimkehale eluks hädavajalik. Kaaliumirikkad toiduained: kuivatatud aprikoosid, rosinad, datlid, virsikud, ploomid, banaanid. Palju on kaaliumit ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes. Ehkki petersellis, selleris, oliivides ja nisuidudes on rohkem kaaliumi kui näiteks kartulis, teistes köögiviljades ja leivas, on viimased inimestele siiski olulisemad kaaliumiallikad, sest sööme neid sageli ja suurtes kogustes. Loomse päritoluga kaaliumi saame kätte merekaladest ja piimatoodetest. Ka pärmi kaaliumisisaldus on suur 100g kuivpärmi sisaldab kuni 2g kaaliumi. Normaalolukorras imendub organismis 90% tarbitud kaaliumist. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kaaliumi viivad kehast välja ja tekitavad puuduse: ülemäärane naatrium, kohv, suhkur, alkohol ja madal veresuhkur. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kaaliumi viivad kehast välja ja tekitavad puuduse: ülemäärane naatrium, kohv, suhkur, alkohol ja madal veresuhkur. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Naatrium (na)-Naatriumi päevanormid on 1200-3500mg. Lõviosa tarbitud naatriumist saame keedusoolast. Vaid 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame toiduainete loomuliku koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise toitu valmistades ja süües. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D-vitamiin. Valgurikas toit häirib naatriumi imendumist. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Tavalisel segatoitu sööval inimesel naatriumipuudust ei teki. Erandiks on sooladevaese vee megatarbimisel ja taimetoitlastel kes soola ei tarbi. Naatriumipuuduse tunnused on kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus. Kestva puuduse korral: lihaskrambid, reumaatilised nähud ja närvivalu ehk neuralgia. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Naatriumisisalduse sihilik vähendamine ravitoitlustuse eesmärgil on näidustatud tursete, südamepuudulikkuse, ägedalt kulgevate bakterihaiguste korral, mis põhjustavad valkude sattumist uriini. Ka raseduse korral pole kestev liigne naatrium kasulik. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Teelusikatäis soola, mis kaalub ligikaudu 5 grammi, sisaldab umbes 2 grammi naatriumi. Ööpäevas suudavad neerud toime tulla 20-30grammi keedusoolaga.
Liigne kasutamine võib põhjustada: maovähki, insulte, jalgade ja näo turseid, osadel soodustab naatrium hüpertoonia teket. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
väävel(s)-parandab kõhre- artriidi korral ja ka liigesehaiguste korral, ka psoriaasi korral. Must küüslauk-ilma intensiivse lõhnata. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Väävel on nelja aminohappe koostises: metioniin, tsüsteiin, tsüstini ja tauriin, millel on kehas väga tähtis roll, eriti detoksifikatsioonis ehk mürkidest puhastumisel. ( allikas: tervisekooli konspekt)
On oluline naha, juuste ja küünte, liigeste ja kõhrede normaalseks ehitusese ja talitluses, teda tuntakse kui immuunsüsteemi stimuleerijat. Väävel säilitab kudede elastsuse, vähendab küünte rabedust.(allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: küüslauk, sibul, muna, juust, kohupiim, liha, kala, pähklid, oad, kapsad. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
veel saame väävlit: sinep, karulauk, mädarõigas. Et väävlit on paljudes toiduainetes, siis tavaliselt selle puudust ei teki. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
kloor(cl)
Kloori päevanormid: 1700-5100mg. Kloori pole vaja lisaks tarbida, sest kloorivajadus kaetakse toidust saadava keedusoolaga. Taimedes on kloori rohkesti merevetikates, koirohus, salvei, münt jt. Kloori on ka karikloomades ja karpides, pärmiekstrakt. Klooripuudust peaaegu ei esine. Selle puudus võib tekkida buliimikutel ja neil kes on haiguse tõttu pikalt oksendanud. Klooripuuduse tunnused on nõrgenenud lihaskokkutõmbed, seedehäired, nõrkus, iiveldus, juuste väljalangemine, hammaste lagunemine. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
fosfor(P),
Vajalik energiamajanduses. Päevanormid meestel 1000-1800mg, naistel 800-1800mg. (soovitatav annus tervisekooli konspekti järgi on 600mg täiskasvanule, 700mg rasedale ja 900mg imetavale emale)
Fosforivaegust normaalset segatoitu süües tavaliselt pole. Rohkesti on fosforit: piimas ja piimatoodetes, sest piimasuhkur kaseiin ongi fosforit sisaldav liitvalk. juustud, kohupiimad, piimapulbrid. Rohkesti saab fosforit ka lihast, loomsetest subproduktidest, munakollasest, merekaladest. Taimedest on fosforirikkad: uba, hernes, lääts, päevalille-, seesami-, kõrvitsa-, piiniaseemned, rukis, nisu, riis, pähklid, mandlid, rosinad, seened, kuivpärm, presspärm, pärmiekstrakt. Liigset fosforit saab teatud määrani luudes talletada, ka fosforivaegust aitavad kompenseerida luud. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Mida suurem on P tase võrreldes Ca-ga, seda rohkem eritub Ca uriiniga. Vähe Ca ja palju P on seotud osteoporoosiga. Selline vahekord on näiteks punasel lihal, linnulihal, karastusjookidel. (allikas: tervisekooli konspekt)
P on lisatud toidule fosfaatides, mis võivad soodustada hüperaktiivsust ja allergiat. Fosfaate kasutatakse toiduainetööstuses nende puhverdava, emulgeeriva ja vett siduva toime tõttu. (allikas: tervisekooli konspekt)
Mikroelementide sisaldus kehas on alla 0.01%:
tsink (zn)-
Päevanormid naistel 11-13mg, meestel 14-16mg. Normaalsetes tingimustes imendub sissesöödud tsingist 15-60%. Taimsed fütaadid vähendavad tsingi imendumist ja seega on taimetoitlastel sageli tsingipuudust. Organismis pole erilisi tsingivarusid. Tsingipuudus võib tekkida ühekülgse toitumise tõttu, kauaaegse rauapreparaatide tarvitamise tõttu, maksatsirroosi, seedekulgla haiguste, põletushaiguste, alkoholismi ja dieedi tõttu. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Näiteks aitab ubade, teravilja ja seemnete keetmine, leotamine ja ka idandamine nende fütiinhapesisaldust vähendada ja seeläbi tsingi biosaadavust suurendada. Ka sidrunhape võib tsingi imendumist parandada. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 10)
Tsingist sõltub maitsetundlikkus. Tsingipuudusel võid eneselegi märkamata hakata toidule lisama tarbetult palju soola ja suhkrut, et maitseelamust saada. ( allikas: Söö ja sära Ü.Hõbemägi)
Tsingivähesuse tunnused: kasvupeetus, hilinenud suguküpsus, väsimus, isutus, põlve ja kannaliigese valulikkus noorukitel, valged laigud küüntel, juuste väljalangemine ja väga palju muud. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Tsink soodustab ka mitmete B-rühma vitamiinide imendumist. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Sigaretisuits sisaldab kuhjaga kaadiumit. Kaadium tõrjub tsingi organismis kõrvale, seega on suitsetajate tsingivajadus suurem. Mida suurem on teie organismis tsingipuudus, seda enam alumiiniumit te vastu võtate. Tsink aitab organismil üleliigsest vasest vabaneda, kuid juhul, kui teie laps kannatab tsingipuuduse all, ei pruugi tema organism sellega hakkama saada. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Tsinki saab: koorikloomad, kõrvitsaseemned, täisteravili, pekaanipähkel.
Tsinki saab: liha, muna, tomat sibul (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Veel saab tsinki: maks, juust, piim, jogurt, austrid, idandid, kliid, rosinad, vetikad, õllepärm. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Ingver, kuivatatud herned, tursk, rohelised herned, krevetid, kaalikas, Brasiilia pähklid, munakollane, rukis, kaer, maapähkel, mandlid. ( allikas: Tervisekooli konspekt)
Tsinki vajame tõhusa immuunsüsteemi tagamiseks ning naha, küünte ja juuste normaalseks elutegevusesks. Tsink aitab ka veresuhkrut tasakaalustada.(allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Tsingipuudusest tekib:
-vastuvõtlikkus infektsioonidele
-halb haavade paranemine
-madal sperma hulk ja viljatus
-naha kahjustus, akne
-maitse-ja lõhnatundlikkuse langus
-lapse luude moodustamise ja arengu häire
Tsink on mineraalidest tähtsaim reproduktiivsüsteemi tervise tagamiseks. Infertiilsus, madala libiido ja menstruatsiooni tsükli häired viitavad kõik ebaadekvaatse tsingi tasemele. Peale rasestumist aitavad tsink ja B6 vitamiin kergendada rasedusaegset iiveldust ja vähendada sünnitusjärgset depressiooni. ( allikas: Tervisekooli konspekt)
vask (cu)-
Vask on väga oluline faktor hemoglobiini, kollageen-struktuuride moodustamisel, energia saamisel. Defitsiit väljendub aneemias, nõrkuses, halvas haavade paranemises, kolesteroolitaseme tõusus ja madalas immuunfunktsioonis. (allikas: tervisekooli konspekt)
Päevased normid 1,5-2,5mg. Limuste ja koorikloomade vere sinise värvuse tingib eriline vaseühend. Tavaliselt normaalset toitudes ei teki vasepuudust. Vasepuuduse tunnusmärgid on: väsimus, südametalitluse ebakõlad, hingamishäired, kehvveresus, naha valulikkus, liigeste ning sidemete talitluse häired. Vaseliigsuse tunnused on: iiveldamine, oksendamine, lihasvalud, alakõhu valud . (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Liig seondub skisofreenia, õppimishäirete, premenstruaalse sündroomi ja kõrge ärevusega.(allikas: tervisekooli konspekt)
Vask on ühest küljest oluline, kuid teisest küljest toksiline mineraalaine. Vasepuudust esineb haruharva. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Vaske vajame sidekoevalkude- kollageeni ja elastaani sünteesiks ning keha põhipigmendi melaniini moodustumiseks nii nahas kui juustes. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: maks, teod, krabid, krevetid, vähid, munarebu, liha, kala, idandid, seemned, pähklid, kaunviljad, kakao. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Veel saame: kuivpärm, neerud, süda, teraviljahelbed, kakao, šokolaad, karripulber, köömned. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
mangaan(mn)
Päevane norm 2,5-5mg.
Mangaanirikkad on: teraviljad, teraviljaidandid, kliid, teraviljaküpsetised, pähklid, seemned, marjad, kaunviljad, rohelised aedviljad, söödavad merevetikad, roheline tee, ananassimahl, kohv, kakao. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Mangaanivaegust tavaliselt ei teki. Mangaanivaeguse tunnused: veresuhkru taseme tõus, tasakaaluhäired, peapööritus, kuulmishäired. Et langetõve all kannatavate inimeste veres on mangaani tunduvalt vähem kui tervetel, siis arvatakse, et selle elemendi taseme normaliseerimine võib leevendada ka epilepsia kulgu. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Mangaani liigsuse tunnused on: nõrkus, unetus, ärritatavus, hallutsinatsioonid. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Klaasitäis värsket ananassimahla katab umbes 70% meie päevasest mangaanivajadusest.
Montreali St Mary Haigla arst Yukio Tanaka on toonud välja seoseid mangaanipuuduse ja krambihoogude vahel. Lisaks sellele väidab ta, et mangaanipuudusega rasedad võivad sünnitada lapsi, kellel on epilepsia. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
jood(i)
Päevased normid on 0,13-0,16mg. ( tervisekooli konspektis: 150mcg päeva) Jood on tarvilik normaalseks ainevahetuseks.
Joodi allikad: räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed, karbid, merelist päritolu koorikloomad, merevetikatest valmistatud tooted, vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted, seemned, jämejahvatatud teraviljatooted. Väärtuslik joodi lisaallikas on jodeeritud sool. Tavaliselt meil joodipuudust ei teki. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Puudujääk on aga võimalik, eriti neis piirkondades, kus joodiühendeid on vähe nii pinnases kui ka joogivees. Kestva joodivaeguse korral tekivad eluohtlikud probleemid: tugevad koordinatsioonihäired lastel, struuma ehk kilpnäärme haiguslik suurenemine samaaegse kilpnäärme hormoonide taseme langusega, rasedusaegne joodipuudus võib imikul põhjustada kasvupeetust ja vaimset alaarengut, raseduse katkemist jne. Kaltsiumi- ja magneesiumiioonide rikas vesi (kare vesi) takistab joodiühendite omastamist.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Joodi liigsusest tungitud esmasümptomid on: alakõhuvalud, palavik, metallimaitse suus, suuhaavandid, keele ja igemete kuivus, nahalööve, hingamishäired. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
seleen(se)
Hädavajalik vastupanuvõimeks. Päevanormis naistele 0,05-0,14mg, meestele 0,06-0,15mg. Toiduga saadud seleenist imendub 50-60%. Väga hästi on seleen kättesaadav pärmist. Seleenivaegust on täheldatud maailma nendes piirkondades, kus pinnase seleenisisaldus on väga väike ja suur osa taimsest toidust tarbitakse töödelduna.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kestva seleenipuuduse tunnused on: vaimne alaareng, nägemisvõime halvenemine, kardiomüopaatia, vähenenud immuunsus, suurenenud reumaatilised probleemid, lihaste valulikkus ja nõrkus, isutus.
Seleeni megadoosid on toksilised: naha põletikulised probleemid, iiveldus, oksendamine, seedekulgla talitluse häired, palavik, selenoos, kaaries, üldine loidus . (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Antioksüdant.
Allikad: parapähklid, sardiin, heeringas, lest, lõhe, tursk, räim, makrell, muna, tailiha, juust, seesami-ja päevalilleseemned, brokoli, sibul. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Veel allikaid: õllepärm, koorikloomad, kalmaarid, maks, neerud, viinamarjad, rosinad, merevetikad, karbid, munad, tailiha, piimatooted, täisteratooted, laugud. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Madala seleenitasemega inimesed on kõrge riskiga haiguste tekkeks, mis on seotud vabade radikaalide kahjustustega k.a vähk, südamehaigused, enneaegne vananemine ja katarakt ehk kae. Seleeni sisaldavad rohkesti nisuidud, täsiteravili, kala, liha ja munad. C-vitamiin parandab Se omastamist toidust. (allikas: tervisekooli konspekt)
molübdeen(mo)
on üks luude hoidjaid. Päevanormid naistel 0,1-0,3mg, meestel 0,13-0,3mg. Punapeadel on juustes rohkem molübdeeni kui blondidel ja brünettidel. Peamised allikad on: loomaliha, loomsed subproduktid, lehma- ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljad, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad, mitmed kapsa teisendid. Molübdeeni imendub seedekulglast 25-75%. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Tavaliselt puudust ei teki, kuid on leitud et ülemäärane väävel ja vask organismis põhjustavad molübdeenisisalduse vähenemist. Puuduse tunnused on: ärrituvus, südamepeklemine, kanapimedus, hallutsinatsioonid, raseduse ajal võib selle elemendi vaegus põhjustada lootekahjustusi. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Molübdeeni liigsuse sümptomid: kasvupeetus, kõhulahtisus, aneemia, podagra.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Molübdeen aitab sulfiteid kahjutuks teha. Sulfit on konservant, mida kasutatakse näiteks kuivatatud puuviljade värvuse säilitamiseks. Vist ka veini värvuse säilitamiseks, sest seda leidub ohtralt ka veinis. (allikas: Tervisekool)
fluor(f)
Päevased normid: 1,5-3,5mg.
Allikad: vesi, lõhe, hiidlest, koorikloomad, karbid, vetikad, laabijuust, looma-ja kanaliha, tee, must aroonia, roheline sibul. Alumiiniumnõud vähendavad fluori omastamist. Fluori puuduse tunnused: isutus, hammaste arengu häired, kaaries. Fluori saame kätte ka hambapastast, hambaniidist, närimiskummist, imemistablettidest. Fluori põhjendatud hulgal lisamanustamine võib olla hambakaariese ja teatud määral ja luuhõrenemise ehk osteoporoosi profülaktikaks. Fluori lisamanustamine on vastunäidustatud kilpnäärme alatalitluse korral. Fluori kahjuliku toime emasümptomid on luude valulikkus, isutus, iiveldus, nahalööve, suuukuivus. Hammastele võivad tekkida nähtavad valged kahjustuskolded- üledoos. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
kroom(cr),
Päevanormid naistel 0,06-0,18mg, meestel 0,07-0,19mg. Kroomi on vaja inimkeha ühe juhtiva hormooni insuliini normaalseks tegevuseks. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kroomi saame: munakollane, õllepärm, maks, taine veiseliha, täisteraviljatooted, jämejahvatatud jahu, austrid, seened, juustud, spinatilehed, kartulid, õunad, rosinad, viinamarjad, paprikad. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Seda on veel vähesel määral peedis, viinamarjades, mees. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Toiduga saadavast kroomist imendub seedekulglast ainult 1-6%. Kroomipuudust võib tavaliselt esineda lastel, kes tarbivad liiga palju magusat ja vanuritel, kes toituvad liiga ühekülgselt. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kroomiliigsuse esmasümptomid on iiveldus ja dermatiit. Kroomi püsiv liigsus põhjustab turseid, samuti kopsu-, maksa-, ja neerukahjustusi. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Aitab tasakaalustada veresuhkrut. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Kroomi lisamine toidusedelisse parandab glükoositaluvust, langetab insuliini taset ning alandab üldkolesterooli- ja triglütseriidide taset, tõstes samal ajal HDL- kolesterooli taset- mõju on ainult nendel, kellel on kroomipuudus. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Kroomi vaegusel on veresuhkru ja kolesterooli tase kõrge, sageli ka depressioon.( allikas: tervisekooli konspekt)
koobalt(co)
Vereloome ergutaja. Päevased normis on naistel 0,003-0,015mg, meestel 0,005-0,015mg. Koobaltiühendid tungivad organismi ka naha ja hingamisteede kaudu. Koobalti tähtsaim biofunktsioon on kuulumine B12-vitamiini koostisesse, milles toimib kofaktorina. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Koobaltirikkad toiduained on: loomsed subproduktid, molluskite hulka kuuluvad mereannid. keskmiselt leidub koobaltit: kalad eeskätt merekalad, linnu-, veise- ja lambalihas ning piimatoodetes. Kasinalt leidub koobaltit taimedes. Taimede koobaltisisaldus on otseses seoses sellega, kui palju on seda elementi pinnases. Ka Eestis on koobaltivaegus loomi kimbutanud. Just kuivendatud sooaladelt kogutud taimesaagis napib koobaltit. Häiret tunti ka soohaiguse nime all. Koobaltipuudus võib tekkida taimetoitlastel. Koobalti biotoime on tõhusam piisava koguse raua, tsingi ja vase olemasolul. Ühendi puudus võib tekitada kehvveresust, muutusi keele ja mao limaskestadel, kasvupeetust, depressiooni, mälu nõrgenemist ja dementsust. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
räni(si)
Räni vastutab ristisidemete eest kollageeni keerdudes, andes sellega panuse luude tugevusse ja terviklikkusesse, soodustab vigastatud lihaste ja kõõluste paranemist, kiirendab luu moodustamist. (allikas: tervisekooli konspekt)
Peamised allikad on: teraviljasaadused ja just täisteratooted, kliid. Jookidest leidub räni teraviljapruulistest ehk õllest. Räniühendite imendumist takistavad molübdeeniühendid ja fluoriid. Oletatakse, et räni hulga vähenemine arteriseintes on seotud hoogustuva ateroskleroosiga, samuti võib räniühendite vaegusega kaasneda kõhreliste liigespindade kahjustumine ja mõõdukalt kõrgenenud vererõhk. Puudus võib olla neil, kes tarbivad ainult rafineeritud teraviljasaadusi. Teised ränipuuduse all kannatajad on vanurid. Paakumisvastased ained nagu E552-E556 on silikaadid, ja pole üldse kahjulikud. Ka amorfne ränioksiid E551 kuuluib paakumisvastatste ühendite loetelli. Need ained takistavad kõva kooriku tellimist toiduainete pinnale. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
On vaja sidekoe struktuuride arenguks, ehituseks ja terviklikkuse säilimiseks, nahale kahe olulise valgu-kollageeni ja elastaani struktuuri moodustamiseks, naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: kartul, peet, kaalikas, põldosi. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: vesi ja õlu, mitterafineeritud teravili, kala, kaunvili, juur-ja lehtvili, pähklid, jaanikaun, tomatimahl, osi on kõrge räni sisaldusega, samuti kurgirohi ja kõrvenõges. (allikas: tervisekooli konspekt)
Räni tagab luukoe elastsuse ja suurendab luude mineralisatsiooni. ( allikas: Ülle Hõbemägi Söö ja Sära 40+)
boor(b)
panustab kõvadesse kudedesse. päevanormid 0,2-0,6mg. ( tervisekooli konspekt ütleb et boorivajadus on 1-6mg päevas. Taimetoitlased saavad 7-20mg päevas)
Boori on rohkelt: avokaado, ploom, viinamari, õun, pirn, dattel, mandel, pähklid, oad, kiivid, kuivatatud virsikud ja aprikoosid, rosinad, seemned. Kaalikas, naeris, brokoli, porgand, pastinaak, rõigas, viinamarjavein ja mahl, teed, siider, mõningad mineraalveed ja teatud piirkondades põhjavesi. Eestis on rohkelt boori Põhja-Eestis ja Pärnu joogivees. Boori leidub ka mees, piimas ja munavalges. Tavaliselt booripuudust pole, kuid selle aine kestva vaeguse tunnusmärgid on: närvilisus, vereloomeprobleemid, häirub ka mitmete steroidsete ühendite süntees. Boori on vaja näiteks D-vitamiini sünteesiks ja imendumiseks. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
nikkel(ni)
Niklit on kehas väga-väga vähe. Mõnevõrra on niklit rohkem seedekulglas elavates bakterites, kus see element on vajalik kusiainet lagundava ensüümi normaalseks toimimiseks. Niklit leidub: merekarpides, vähkides, tigudes, kakao, šokolaad, herned, oad, terad, pähklid, juurviljad ja puuviljad. Nikli imendumist mõjutab raua hulk soolestikus. Suurem rauakogus takistab nikli imendumist, vähene aga soodustab seda. Nikkel on küll väga vajalik, kuid ta on ka tugevalt toksiline ja allergeenne. Kui niklit on organismis liiga palju siis: nahapõletikud, pigmentatsioonihäired, rasedustoksikoos, peapööritus, terav köha, oksendamine. Niklit leidub rohkelt sigaretisuitsus, autode heitegaasis, vedelates kütustes, tööstuspiirkonna heitmetes. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
RAUD (fe)- Infektsioonide ajal rauda lisaks ei tarvitata. Teeb hullemaks. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Raud transpordib hapnikku kopsudest keha kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse. Ta funktsioneerib võtmeensüümide koostises energia produktsioonis ja ainevahetuses k.a. DNA sünteesis. Raud on vajalik ka sidekoe valkude- kollageeni sünteesiks ja oluline raku kasvus ja arengus. Rauda transpordib veres valk transferriin. Raua varumiseks kudedes on valk nimega ferritiin. Raud imendub põhiliselt kaksteistsõrmiksooles. Raud võimaldab hemoglobiinil kopsukapillaarides hapnikku siduda ja seda kudedesse transportida.
Raua imendumist takistavad: lehmapiim, gluteen, kohvis ja tees sisalduvad parkained ehk tanniin, fütaadid teraviljades ja kaunviljades, oksaalhape spinatis, lehtpeedis, marjades ja šokolaadis, rohke alkohol, kiudained, . (allikas: Tervisekool)
Raua imendumist soodustab: C-vitamiin, retinool ja karotenoidid, idandatul saab seemnetest raua paremini kätte kui mitteidandatult. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
Huvitav on see, et rauapuudus on ise intensiivsete menstruaalverejooksude põhjuseks.(allikas: Tervisekool)
Päevanormid naistele 13-17mg, meestele 11-14mg.
Raud on üks hädavajalikest mineraalidest ning oluline komponent hemoglobiinis, mida leidub kõigis punastes verelibledes. See on eluliselt vajalik tervete vererakkude olemasoluks ja hapniku transpordiks kõigisse kehaosadesse. Leidub kahte tüüpi rauda:
heemne- peamiselt lihas sisalduv ja hästi omastatav.(allikas: Tervisekool)
mitteheemne- taimne raud on halvemini omastatav. Mitteheemsest rauast imendub vaid 5-8% sissesöödud üldkogusest. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.) Teine allikas: mitteheemse raua omastamine on organismis 1-15%. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 10)
Taimset rauda saab: punased oad, läätsed ja kikerherned, tofu, pähklid, seemned, täisteravili, kuivatatud puuviljad. Maitsetaimedest tüümian, vürtsiköömen jt. (allikas: Tervisekool)
Veel saab rauda: punane liha, munarebu, veretooted, idandid, spinat, tomat. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Ja veel saame rauda: koorikloomad, munad, punane vein, metsmaasikad, petersell, rosinad, küüslauk, seened.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Rauapuuduse sümptomid: kahvatu nahk, ebaloomulik väsimus, depressioon, pearinglus, ärrituvus, neelamisraskused, südamepekslemine, nõgusaküünelisus. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer
Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Aneemia võib tekkida ka foolhappe ning B-grupi vitamiinide puudusest.
Rauapuuduse diagnoosimiseks ei piisa ainult hemoglobiini ja seerumi raua määramisest. Tuleb kindlaks teha ka seerumi ferritiinisisaldus (depooraud), uurida raua transportimise võimet (transferriini küllastatust - kas see pole mitte alla 15%) ja transferriini retseptorite lahustuva fraktsiooni taset, mis rauavaeguse korral on tõusnud. Ning ka võimalikku foolhappe ja B-vitamiinide puudust.
Toidu valmistamiseks on hea kasutada malmpada ja malmpanni – ka need on rauaallikad.
Kui tarvitada koos rauda sisaldavatele taimedega (näiteks kaunviljad - oad, läätsed, soja, viimane on kaunviljadest kõige rauarikkam) ja roheliste suureleheliste aedviljadega (spinat, roheline sibul, küüslauk, petersell ja till) sidrunimahla, siis see soodustab raua omastamist.
Maohappe puudusel peab koos valgurikka rauda sisaldava toiduga tarbima maohappepreparaati ja toidulisandina seedeensüüme, sest muidu jäävad valgud seedimata ja raud ei imendu. Headeks loetakse järgmiseid komplekse: ferripolümaltoos, ferridekstriin, raud(III)maltoos, raud(III)transferriin, ferridekstraan. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Aneemia võib tekkida ka foolhappe ning B-grupi vitamiinide puudusest.
Rauapuuduse diagnoosimiseks ei piisa ainult hemoglobiini ja seerumi raua määramisest. Tuleb kindlaks teha ka seerumi ferritiinisisaldus (depooraud), uurida raua transportimise võimet (transferriini küllastatust - kas see pole mitte alla 15%) ja transferriini retseptorite lahustuva fraktsiooni taset, mis rauavaeguse korral on tõusnud. Ning ka võimalikku foolhappe ja B-vitamiinide puudust.
Toidu valmistamiseks on hea kasutada malmpada ja malmpanni – ka need on rauaallikad.
Kui tarvitada koos rauda sisaldavatele taimedega (näiteks kaunviljad - oad, läätsed, soja, viimane on kaunviljadest kõige rauarikkam) ja roheliste suureleheliste aedviljadega (spinat, roheline sibul, küüslauk, petersell ja till) sidrunimahla, siis see soodustab raua omastamist.
Maohappe puudusel peab koos valgurikka rauda sisaldava toiduga tarbima maohappepreparaati ja toidulisandina seedeensüüme, sest muidu jäävad valgud seedimata ja raud ei imendu. Headeks loetakse järgmiseid komplekse: ferripolümaltoos, ferridekstriin, raud(III)maltoos, raud(III)transferriin, ferridekstraan. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
Raua ületarbimise sümptomid on: peavalu ja peapööritus, väsimus, verine kõhulahtisus, tugev iiveldus jne. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Raua kohalik kahjulik toime avaldub seedekulglas, tekitates limaskesta põletikke ja haavandeid, samuti kiirendab vananemisprotsessi, pikaaegne raua poolt tekitatud oksüdatiivne stress on südame-veresoonkonna haiguste ja liigestehaiguste üheks tekkepõhjuseks.
Raualiia puhul võib tekkida raudsalvestustõbi, mille korral raud kuhjub maksa (tsirroos, kasvajad) kõhunäärmesse (suhkurtõbi), südamesse (kardiomüopaatia) ja liigestesse (liigestevalud). Igasugune raualiig, eriti aga prooksüdantne ferroraud (Fe2+) võib olla üks põhjustest ateroskleroosi, nahahaiguste, põletike ja vähktõve patogeneesis. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
Raualiia puhul võib tekkida raudsalvestustõbi, mille korral raud kuhjub maksa (tsirroos, kasvajad) kõhunäärmesse (suhkurtõbi), südamesse (kardiomüopaatia) ja liigestesse (liigestevalud). Igasugune raualiig, eriti aga prooksüdantne ferroraud (Fe2+) võib olla üks põhjustest ateroskleroosi, nahahaiguste, põletike ja vähktõve patogeneesis. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 4)
tsink (zn)-
Päevanormid naistel 11-13mg, meestel 14-16mg. Normaalsetes tingimustes imendub sissesöödud tsingist 15-60%. Taimsed fütaadid vähendavad tsingi imendumist ja seega on taimetoitlastel sageli tsingipuudust. Organismis pole erilisi tsingivarusid. Tsingipuudus võib tekkida ühekülgse toitumise tõttu, kauaaegse rauapreparaatide tarvitamise tõttu, maksatsirroosi, seedekulgla haiguste, põletushaiguste, alkoholismi ja dieedi tõttu. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Näiteks aitab ubade, teravilja ja seemnete keetmine, leotamine ja ka idandamine nende fütiinhapesisaldust vähendada ja seeläbi tsingi biosaadavust suurendada. Ka sidrunhape võib tsingi imendumist parandada. ( allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr: 10)
Tsingist sõltub maitsetundlikkus. Tsingipuudusel võid eneselegi märkamata hakata toidule lisama tarbetult palju soola ja suhkrut, et maitseelamust saada. ( allikas: Söö ja sära Ü.Hõbemägi)
Tsingivähesuse tunnused: kasvupeetus, hilinenud suguküpsus, väsimus, isutus, põlve ja kannaliigese valulikkus noorukitel, valged laigud küüntel, juuste väljalangemine ja väga palju muud. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Tsink soodustab ka mitmete B-rühma vitamiinide imendumist. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Sigaretisuits sisaldab kuhjaga kaadiumit. Kaadium tõrjub tsingi organismis kõrvale, seega on suitsetajate tsingivajadus suurem. Mida suurem on teie organismis tsingipuudus, seda enam alumiiniumit te vastu võtate. Tsink aitab organismil üleliigsest vasest vabaneda, kuid juhul, kui teie laps kannatab tsingipuuduse all, ei pruugi tema organism sellega hakkama saada. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Tsinki saab: koorikloomad, kõrvitsaseemned, täisteravili, pekaanipähkel.
Tsinki saab: liha, muna, tomat sibul (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Veel saab tsinki: maks, juust, piim, jogurt, austrid, idandid, kliid, rosinad, vetikad, õllepärm. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Ingver, kuivatatud herned, tursk, rohelised herned, krevetid, kaalikas, Brasiilia pähklid, munakollane, rukis, kaer, maapähkel, mandlid. ( allikas: Tervisekooli konspekt)
Tsinki vajame tõhusa immuunsüsteemi tagamiseks ning naha, küünte ja juuste normaalseks elutegevusesks. Tsink aitab ka veresuhkrut tasakaalustada.(allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Tsingipuudusest tekib:
-vastuvõtlikkus infektsioonidele
-halb haavade paranemine
-madal sperma hulk ja viljatus
-naha kahjustus, akne
-maitse-ja lõhnatundlikkuse langus
-lapse luude moodustamise ja arengu häire
Tsink on mineraalidest tähtsaim reproduktiivsüsteemi tervise tagamiseks. Infertiilsus, madala libiido ja menstruatsiooni tsükli häired viitavad kõik ebaadekvaatse tsingi tasemele. Peale rasestumist aitavad tsink ja B6 vitamiin kergendada rasedusaegset iiveldust ja vähendada sünnitusjärgset depressiooni. ( allikas: Tervisekooli konspekt)
vask (cu)-
Vask on väga oluline faktor hemoglobiini, kollageen-struktuuride moodustamisel, energia saamisel. Defitsiit väljendub aneemias, nõrkuses, halvas haavade paranemises, kolesteroolitaseme tõusus ja madalas immuunfunktsioonis. (allikas: tervisekooli konspekt)
Päevased normid 1,5-2,5mg. Limuste ja koorikloomade vere sinise värvuse tingib eriline vaseühend. Tavaliselt normaalset toitudes ei teki vasepuudust. Vasepuuduse tunnusmärgid on: väsimus, südametalitluse ebakõlad, hingamishäired, kehvveresus, naha valulikkus, liigeste ning sidemete talitluse häired. Vaseliigsuse tunnused on: iiveldamine, oksendamine, lihasvalud, alakõhu valud . (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Liig seondub skisofreenia, õppimishäirete, premenstruaalse sündroomi ja kõrge ärevusega.(allikas: tervisekooli konspekt)
Vask on ühest küljest oluline, kuid teisest küljest toksiline mineraalaine. Vasepuudust esineb haruharva. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)
Vaske vajame sidekoevalkude- kollageeni ja elastaani sünteesiks ning keha põhipigmendi melaniini moodustumiseks nii nahas kui juustes. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: maks, teod, krabid, krevetid, vähid, munarebu, liha, kala, idandid, seemned, pähklid, kaunviljad, kakao. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Veel saame: kuivpärm, neerud, süda, teraviljahelbed, kakao, šokolaad, karripulber, köömned. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
mangaan(mn)
Päevane norm 2,5-5mg.
Mangaanirikkad on: teraviljad, teraviljaidandid, kliid, teraviljaküpsetised, pähklid, seemned, marjad, kaunviljad, rohelised aedviljad, söödavad merevetikad, roheline tee, ananassimahl, kohv, kakao. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Mangaanivaegust tavaliselt ei teki. Mangaanivaeguse tunnused: veresuhkru taseme tõus, tasakaaluhäired, peapööritus, kuulmishäired. Et langetõve all kannatavate inimeste veres on mangaani tunduvalt vähem kui tervetel, siis arvatakse, et selle elemendi taseme normaliseerimine võib leevendada ka epilepsia kulgu. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Mangaani liigsuse tunnused on: nõrkus, unetus, ärritatavus, hallutsinatsioonid. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Klaasitäis värsket ananassimahla katab umbes 70% meie päevasest mangaanivajadusest.
Montreali St Mary Haigla arst Yukio Tanaka on toonud välja seoseid mangaanipuuduse ja krambihoogude vahel. Lisaks sellele väidab ta, et mangaanipuudusega rasedad võivad sünnitada lapsi, kellel on epilepsia. (allikas: S. Kivisaar Epilepsia ja toitumisravi)
jood(i)
Päevased normid on 0,13-0,16mg. ( tervisekooli konspektis: 150mcg päeva) Jood on tarvilik normaalseks ainevahetuseks.
Joodi allikad: räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed, karbid, merelist päritolu koorikloomad, merevetikatest valmistatud tooted, vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted, seemned, jämejahvatatud teraviljatooted. Väärtuslik joodi lisaallikas on jodeeritud sool. Tavaliselt meil joodipuudust ei teki. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Puudujääk on aga võimalik, eriti neis piirkondades, kus joodiühendeid on vähe nii pinnases kui ka joogivees. Kestva joodivaeguse korral tekivad eluohtlikud probleemid: tugevad koordinatsioonihäired lastel, struuma ehk kilpnäärme haiguslik suurenemine samaaegse kilpnäärme hormoonide taseme langusega, rasedusaegne joodipuudus võib imikul põhjustada kasvupeetust ja vaimset alaarengut, raseduse katkemist jne. Kaltsiumi- ja magneesiumiioonide rikas vesi (kare vesi) takistab joodiühendite omastamist.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Joodi liigsusest tungitud esmasümptomid on: alakõhuvalud, palavik, metallimaitse suus, suuhaavandid, keele ja igemete kuivus, nahalööve, hingamishäired. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
seleen(se)
Hädavajalik vastupanuvõimeks. Päevanormis naistele 0,05-0,14mg, meestele 0,06-0,15mg. Toiduga saadud seleenist imendub 50-60%. Väga hästi on seleen kättesaadav pärmist. Seleenivaegust on täheldatud maailma nendes piirkondades, kus pinnase seleenisisaldus on väga väike ja suur osa taimsest toidust tarbitakse töödelduna.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kestva seleenipuuduse tunnused on: vaimne alaareng, nägemisvõime halvenemine, kardiomüopaatia, vähenenud immuunsus, suurenenud reumaatilised probleemid, lihaste valulikkus ja nõrkus, isutus.
Seleeni megadoosid on toksilised: naha põletikulised probleemid, iiveldus, oksendamine, seedekulgla talitluse häired, palavik, selenoos, kaaries, üldine loidus . (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Antioksüdant.
Allikad: parapähklid, sardiin, heeringas, lest, lõhe, tursk, räim, makrell, muna, tailiha, juust, seesami-ja päevalilleseemned, brokoli, sibul. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Veel allikaid: õllepärm, koorikloomad, kalmaarid, maks, neerud, viinamarjad, rosinad, merevetikad, karbid, munad, tailiha, piimatooted, täisteratooted, laugud. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Madala seleenitasemega inimesed on kõrge riskiga haiguste tekkeks, mis on seotud vabade radikaalide kahjustustega k.a vähk, südamehaigused, enneaegne vananemine ja katarakt ehk kae. Seleeni sisaldavad rohkesti nisuidud, täsiteravili, kala, liha ja munad. C-vitamiin parandab Se omastamist toidust. (allikas: tervisekooli konspekt)
molübdeen(mo)
on üks luude hoidjaid. Päevanormid naistel 0,1-0,3mg, meestel 0,13-0,3mg. Punapeadel on juustes rohkem molübdeeni kui blondidel ja brünettidel. Peamised allikad on: loomaliha, loomsed subproduktid, lehma- ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljad, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad, mitmed kapsa teisendid. Molübdeeni imendub seedekulglast 25-75%. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Tavaliselt puudust ei teki, kuid on leitud et ülemäärane väävel ja vask organismis põhjustavad molübdeenisisalduse vähenemist. Puuduse tunnused on: ärrituvus, südamepeklemine, kanapimedus, hallutsinatsioonid, raseduse ajal võib selle elemendi vaegus põhjustada lootekahjustusi. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Molübdeeni liigsuse sümptomid: kasvupeetus, kõhulahtisus, aneemia, podagra.(Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Molübdeen aitab sulfiteid kahjutuks teha. Sulfit on konservant, mida kasutatakse näiteks kuivatatud puuviljade värvuse säilitamiseks. Vist ka veini värvuse säilitamiseks, sest seda leidub ohtralt ka veinis. (allikas: Tervisekool)
fluor(f)
Päevased normid: 1,5-3,5mg.
Allikad: vesi, lõhe, hiidlest, koorikloomad, karbid, vetikad, laabijuust, looma-ja kanaliha, tee, must aroonia, roheline sibul. Alumiiniumnõud vähendavad fluori omastamist. Fluori puuduse tunnused: isutus, hammaste arengu häired, kaaries. Fluori saame kätte ka hambapastast, hambaniidist, närimiskummist, imemistablettidest. Fluori põhjendatud hulgal lisamanustamine võib olla hambakaariese ja teatud määral ja luuhõrenemise ehk osteoporoosi profülaktikaks. Fluori lisamanustamine on vastunäidustatud kilpnäärme alatalitluse korral. Fluori kahjuliku toime emasümptomid on luude valulikkus, isutus, iiveldus, nahalööve, suuukuivus. Hammastele võivad tekkida nähtavad valged kahjustuskolded- üledoos. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
kroom(cr),
Päevanormid naistel 0,06-0,18mg, meestel 0,07-0,19mg. Kroomi on vaja inimkeha ühe juhtiva hormooni insuliini normaalseks tegevuseks. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kroomi saame: munakollane, õllepärm, maks, taine veiseliha, täisteraviljatooted, jämejahvatatud jahu, austrid, seened, juustud, spinatilehed, kartulid, õunad, rosinad, viinamarjad, paprikad. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Seda on veel vähesel määral peedis, viinamarjades, mees. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Toiduga saadavast kroomist imendub seedekulglast ainult 1-6%. Kroomipuudust võib tavaliselt esineda lastel, kes tarbivad liiga palju magusat ja vanuritel, kes toituvad liiga ühekülgselt. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Kroomiliigsuse esmasümptomid on iiveldus ja dermatiit. Kroomi püsiv liigsus põhjustab turseid, samuti kopsu-, maksa-, ja neerukahjustusi. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Aitab tasakaalustada veresuhkrut. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Kroomi lisamine toidusedelisse parandab glükoositaluvust, langetab insuliini taset ning alandab üldkolesterooli- ja triglütseriidide taset, tõstes samal ajal HDL- kolesterooli taset- mõju on ainult nendel, kellel on kroomipuudus. ( allikas: tervisekooli konspekt)
Kroomi vaegusel on veresuhkru ja kolesterooli tase kõrge, sageli ka depressioon.( allikas: tervisekooli konspekt)
koobalt(co)
Vereloome ergutaja. Päevased normis on naistel 0,003-0,015mg, meestel 0,005-0,015mg. Koobaltiühendid tungivad organismi ka naha ja hingamisteede kaudu. Koobalti tähtsaim biofunktsioon on kuulumine B12-vitamiini koostisesse, milles toimib kofaktorina. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Koobaltirikkad toiduained on: loomsed subproduktid, molluskite hulka kuuluvad mereannid. keskmiselt leidub koobaltit: kalad eeskätt merekalad, linnu-, veise- ja lambalihas ning piimatoodetes. Kasinalt leidub koobaltit taimedes. Taimede koobaltisisaldus on otseses seoses sellega, kui palju on seda elementi pinnases. Ka Eestis on koobaltivaegus loomi kimbutanud. Just kuivendatud sooaladelt kogutud taimesaagis napib koobaltit. Häiret tunti ka soohaiguse nime all. Koobaltipuudus võib tekkida taimetoitlastel. Koobalti biotoime on tõhusam piisava koguse raua, tsingi ja vase olemasolul. Ühendi puudus võib tekitada kehvveresust, muutusi keele ja mao limaskestadel, kasvupeetust, depressiooni, mälu nõrgenemist ja dementsust. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
räni(si)
Räni vastutab ristisidemete eest kollageeni keerdudes, andes sellega panuse luude tugevusse ja terviklikkusesse, soodustab vigastatud lihaste ja kõõluste paranemist, kiirendab luu moodustamist. (allikas: tervisekooli konspekt)
Peamised allikad on: teraviljasaadused ja just täisteratooted, kliid. Jookidest leidub räni teraviljapruulistest ehk õllest. Räniühendite imendumist takistavad molübdeeniühendid ja fluoriid. Oletatakse, et räni hulga vähenemine arteriseintes on seotud hoogustuva ateroskleroosiga, samuti võib räniühendite vaegusega kaasneda kõhreliste liigespindade kahjustumine ja mõõdukalt kõrgenenud vererõhk. Puudus võib olla neil, kes tarbivad ainult rafineeritud teraviljasaadusi. Teised ränipuuduse all kannatajad on vanurid. Paakumisvastased ained nagu E552-E556 on silikaadid, ja pole üldse kahjulikud. Ka amorfne ränioksiid E551 kuuluib paakumisvastatste ühendite loetelli. Need ained takistavad kõva kooriku tellimist toiduainete pinnale. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
On vaja sidekoe struktuuride arenguks, ehituseks ja terviklikkuse säilimiseks, nahale kahe olulise valgu-kollageeni ja elastaani struktuuri moodustamiseks, naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: kartul, peet, kaalikas, põldosi. (allikas: ajakiri Toitumisteraapia nr 15)
Allikad: vesi ja õlu, mitterafineeritud teravili, kala, kaunvili, juur-ja lehtvili, pähklid, jaanikaun, tomatimahl, osi on kõrge räni sisaldusega, samuti kurgirohi ja kõrvenõges. (allikas: tervisekooli konspekt)
Räni tagab luukoe elastsuse ja suurendab luude mineralisatsiooni. ( allikas: Ülle Hõbemägi Söö ja Sära 40+)
boor(b)
panustab kõvadesse kudedesse. päevanormid 0,2-0,6mg. ( tervisekooli konspekt ütleb et boorivajadus on 1-6mg päevas. Taimetoitlased saavad 7-20mg päevas)
Boori on rohkelt: avokaado, ploom, viinamari, õun, pirn, dattel, mandel, pähklid, oad, kiivid, kuivatatud virsikud ja aprikoosid, rosinad, seemned. Kaalikas, naeris, brokoli, porgand, pastinaak, rõigas, viinamarjavein ja mahl, teed, siider, mõningad mineraalveed ja teatud piirkondades põhjavesi. Eestis on rohkelt boori Põhja-Eestis ja Pärnu joogivees. Boori leidub ka mees, piimas ja munavalges. Tavaliselt booripuudust pole, kuid selle aine kestva vaeguse tunnusmärgid on: närvilisus, vereloomeprobleemid, häirub ka mitmete steroidsete ühendite süntees. Boori on vaja näiteks D-vitamiini sünteesiks ja imendumiseks. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
nikkel(ni)
Niklit on kehas väga-väga vähe. Mõnevõrra on niklit rohkem seedekulglas elavates bakterites, kus see element on vajalik kusiainet lagundava ensüümi normaalseks toimimiseks. Niklit leidub: merekarpides, vähkides, tigudes, kakao, šokolaad, herned, oad, terad, pähklid, juurviljad ja puuviljad. Nikli imendumist mõjutab raua hulk soolestikus. Suurem rauakogus takistab nikli imendumist, vähene aga soodustab seda. Nikkel on küll väga vajalik, kuid ta on ka tugevalt toksiline ja allergeenne. Kui niklit on organismis liiga palju siis: nahapõletikud, pigmentatsioonihäired, rasedustoksikoos, peapööritus, terav köha, oksendamine. Niklit leidub rohkelt sigaretisuitsus, autode heitegaasis, vedelates kütustes, tööstuspiirkonna heitmetes. (Allikas: U. Kokassaar M. Zilmer Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest.)
Mineraalainete omastatavustvõivad takistada:
#liigne kohvijoomine
#alkoholi tarbimine#suitsetamine
#ravimid
#antibeebipillid
#rabarberis ja spinatis leiduvad ained.
Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad.
Liigne kliide tarbimine takistab mineraalainete imendumist .(Allikas: Puhta toidu raamat. K. Naur Ü. Hõbemägi)
Erinevalt vitamiinidest, mineraalained kuumuse korral ei hävine, kuid nad imbuvad toidust välja keeduvette. Seega-toidu aurutamine säilitab toidus sisalduvad mineraalained, toidu keetmine aga mitte. (allikas: P. Holford, D. Colson `Optimaalne toitumine sinu lapsele`)